Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Siin 1921.a. saadetist Paidest Inglismaale Leedsi — panderolli saatmiseks kasutatud ümbrispaber ehk ristpael, mis lõigatud Vene Keisririigi kasutamata pangadokumendi blanketist. Saadetises on tõenäoliselt olnud rulli keeratud paberid ja see ristpael on olnud neil ümber. Peale märgitud “trükitöö” ja margistatud 4 marga väärtuses, mis vastas tol hetkel välismaise 51-100 grammi kaaluva trükitöö tariifile. Loe edasi “Panderolli ristpael Paide – Leeds, 1921”
Osta.ee-s ilmus müügile 1938.a. välja antud margiseeria “100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest” ühe margi originaalne metallist trükivorm ehk klišee. Markide trükipoognas oli 200 marki, seega trükkimisel kasutati korraga 200-t sellist klišeed, mis olid kahe 100-se 10×10 grupina koos ja hiljem 200-margine trükipoogen lõigati kaheks 100-margiseks müügipoognaks. Milline selle vormiga trükitud valmis mark on näeb hiljutises postituses, kus 15s ja 25s ÕES-i marki on tähitud postkaardil. Loe edasi “15-sendise Õpetatud Eesti Seltsi margi trükivorm”
Selle ametliku margistamata kirja saatjaks on Paide Vallavalitsus ja saajaks Gustav Müller, Veski talu, Palu küla (Mäeküla kaudu). Marki pole tõenäoliselt seetõttu, et postimaks, mis trükitöö puhul oli sel hetkel 3 senti, kanti arveraamatusse ja maksti hiljem. Sellist arveraamatu kaudu postitasu maksmist said kasutada riigiasutused ja omavalitsused, kuigi sel juhul tuli kirjale teha märge “ametlik”, mis siin küll puudub. Kuid kuna kirjal on siiski Paide Vallavalitsuse ametlikud templid siis on tõenäoline, et selle kirja postitasu on ka sarnaselt arveraamatu kaudu makstud.
Kirja saatmise ajal, 7. novembril 1940.a., oli Eesti juba ENSV. Halb aeg aga postiajalooliselt huvitav.
Ümbriku sain Ameerika Ühendriikidest.