1941 – tühistatud Päts ja kratt kustutuskummiga

See 1941.a. jaanuaris Tallinnast Pariisi lähetatud ajalooliselt huvitav ümbrik tundub esmapilgul korrektne, kuid lähemal uurimisel ilmneb, et sel on kratt kõvasti kustutuskummiga kallal käinud. Täna vaatamegi, miks tasub kustutuskumm vanadest ümbrikest, postkaartidest ja muust paberikraamist eemal hoida kui sa ei tea väga täpselt, mida sa teed. Kahjuks näeb seda aeg ajalt ikka, et keegi on üritanud mingit “pliiatsiga sodimist” vanalt ümbrikult või postkaardilt eemaldada, kuid tegelikult on eemaldanud postiametniku tehtud märkuse, tsensuuri poolt lisatu vmt, mis on tähtis osa postisaadetisest ja annab sellele omajagu lisaväärtust. Ehk see artikkel annab lugejale natuke tarkust juurde kustutuskummi ja pliiatsiga vähe hoolikamalt ringi käimiseks.

Loe edasi “1941 – tühistatud Päts ja kratt kustutuskummiga”

“Postkastist ilma aadressita”, Paide 1938

0692a-Paide-postkastist-ilma-aadressita-kiri-1938-postiajalugu-ee

Täna vaatame huvitavat kurioosumit — ümbrikku, mis on 14. septembril 1938.a. Paides postkasti lastud ilma saaja aadressita. Veel enam, pole ka saatja aadressi. Seega pole olnud võimalik seda kirja saata ei edasi, saajale, ega ka tagasi, saatjale. Loe edasi ““Postkastist ilma aadressita”, Paide 1938″

“Loobun vastu võtmast”, Tallinn – Võru 1941

0852-Tallinn-Voru-saatja-puudub-hoiule-1941-postiajalugu-ee

Siin näeme põnevat kirja, mis postitatud 6. detsembril 1941.a. Tallinnast “Võru Perekonnaseisu ametile, Jüri tänav 7”. ENädalapäevad varem, 1. detsembril, olid Eestis kehtima hakanud Saksa postitariifid, kus kirja saatmine maksis 12 penni ehk 1,20 rubla. Kuna marke on kirjal ainult 30 kopika ehk 3 penni väärtuses, on määratud juurdemaks, mille pidi tasuma kirja saaja. Lisatud on punane “T” tempel ja pliiatsiga summa “1.20”. See summa tundub esmapilgul veider, kuna Saksa tariifidega tuli ka Saksa trahvimäär 1,5 korda puuduolev summa, ehk siis oleks alates 1. detsembrist pidanud õige summa olema 1,40 rubla (nõutav 1,20 rubla – 30 kop peal olev mark = 90 kop puudu * 1,5 = 13,50 ~ 1,40 rubla). Samas on trahvi määranud postiametnik kasutanud trahvi arvutamisel varem kehtinud Eesti tariife, kus trahvimäär oli 2 korda puuduolev summa ja on ka arvestanud lisamaksuga 30+30 kopikase margi postiväärtuseks 60 kopikat (tegelikult 30 kopikat + 30 kopikat lisamaks ülesehitusfondi). Seega 1,20 rubla trahvi on ta arvutanud nii: nõutav 1,20 rbl – 60 kop peal olev mark = 60 kop puudu * 2 = 1,20 rubla puudu. Loe edasi ““Loobun vastu võtmast”, Tallinn – Võru 1941″