“Külastage Pärnut!” ehk 1941.a. Pärnu ületrükk võltsitud postitemplitega

Sellel ilusal Pärnu reklaamümbrikul on peal Pärnus saksa okupatsiooni ajal 16.08.1941 välja antud ületrükiga vene margid, mis üllitati saksa ohvitseride eestvedamisel ilmselt filatelistike huvide rahuldamiseks. Seerias oli 6 marki, viimast 50-kopikase nominaaliga margi ületrükki tehti ainult 800 tükki ja seda siin ümbrikul näha ei ole. Ilmselt enamiku tiraažist võtsid väljaandjad spekulatiivsel eesmärgil enda valdusesse ja selline käik tasus ära, sest kunstlikult tekitatud defitsiidi tõttu on tänaseks tüüp I ületrükiga 50-kopikase margi hind suurusjärgus 500-1500€.

Sellel pildil oleva ümbrikuga on aga see jama, et see on hiljem konstrueeritud ja kuigi alusümbrik ja postmargid on õiged, siis postitempli jäljendid on võltsitud. Miks peaks keegi sellist ümbrikku võltsima? Ikka soovist raha saada. Kuna margid kehtisid ainult umbes nädal aega 16-25.08.1941, siis postisaadetistel on neid säilinud väga vähe, vaatamata sellele, et tiraažid olid olenevalt nominaalist 6000-30000. Templiga margid on seega kallimad kui puhtad, eriti postisaadetistel olevad.

Õiget PÄRNU-F templit ja kallist 50-kopikast ületrükiga marki näeb alloleval pildil.

Loe edasi ““Külastage Pärnut!” ehk 1941.a. Pärnu ületrükk võltsitud postitemplitega”

“Hukkunud Põhjamerel” – Saksa allveelaeva poolt uputatud kaubaaurik “Agu” lugu, 1939/1940

See 3. aprillil 1940.a. Tallinna Maksuametist Liivale, Rudolf Õllele saadetud tähitud kiri on sama kuu lõpul saatjale tagastatud. Punase tindiga on peale kirjutatud märkmed “Rud. Õlle hukkunud Põhjamerel / Tagasi. Tallinn-Harju Maksuinspektorile”. Mis juhtus?

Kuigi II maailmasõda jõudis otseselt Eesti pinnale 1941.a. suvel, siis see sõda nõudis esimesed eestlastest ohvrid juba 1939.a. ning omajagu ohvreid oli meremeeste seas, kes teenisid tsiviillaevadel. Sakslased kuulutasid Suurbritanniale mereblokaadi ja ähvardasid Suurbritanniaga kaubavahetust pidavad laevad põhja lasta, ja seda nad ka tegid. 1939.a. lõpus uputati sakslaste poolt Põhjamerel ja mujal neli Eesti laeva, millel seilas kokku ligi sada meremeest.[1] Laevade saatus sai tihti teatavaks alles aastaid hiljem, seni spekuleeriti nende saatusega, nagu ka järgnevas 1940.a. märtsi ajaleheartiklis.

Loe edasi ““Hukkunud Põhjamerel” – Saksa allveelaeva poolt uputatud kaubaaurik “Agu” lugu, 1939/1940″

1940.a. Tuneesiast saadetud postkaart räägib meile loo aurikust “Kuressaar” (mis enam kunagi Eestisse ei jõudnud)

Selle vaatekaardi postitas 19. mail 1940 tollal 16-aastane meremees Hektor Raagus sadamalinnast Sfax, mis asub Põhja-Aafrikas Tuneesias, oma vennale Tallinnasse. “Aafrika kõrvetava päikese all” kirjutatud kaardilt saame teada, et ta sai põhipalka juurde ja see on nüüd 140 krooni, ning ta olevat ka ostnud 500 frangi ehk 50 krooni eest uue sinise triipudega ja hästi istuva ülikonna. Suurupis sündinud Hektor Raagus teenis aurulaeval Kuressaar, mis väljus Eestist 21. oktoobril 1939 [1].

Postkaardi pildipool

Juunis 1940, kui see postkaart Eestisse jõudis, olid siin asjad juba ärevad, punaarmee okupeeris Eesti ja valitsus hakkas vahetuma. Augustiks, kui siin juba ENSV välja kuulutatud, oli aurik “Kuressaar” jõudnud vahepeal Eestit külastamata New Yorki ja ei soovinud sealt tagasi Nõukogude Eestisse naasta. Jüri Vendla kirjutab sellest järgmise huvitava loo [2]:

Loe edasi “1940.a. Tuneesiast saadetud postkaart räägib meile loo aurikust “Kuressaar” (mis enam kunagi Eestisse ei jõudnud)”