Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Äsja lõppes Saksamaal Heinrich Köhleri 389. filateeliaoksjon, kus oli pakkumisel ka Eestiga seotud materjali. Jäi silma, et 1858 või 1859. a esimese Venemaa postmargiga Viljandist (Fellin) Riiga saadetud vana ümbriku eest pakuti 25000€, mis koos oksjonitasudega teeb ostjale kogukuluks üle 30000€. Alghind oli 3000€. Ehk siis huvilisi pidi olema mitu, et hind sellistesse kõrgustesse lennutada.
Eesti Vabariigi 100nda aastapäeva puhul vaatame, millise postmargiväljaandega tähistati Eesti Vabariigi 10. aastapäeva.
24. veebruaril 1928.a. tulid müügile punase juubeliületrükiga “24 II / 1918 – 1928” kangru ja sepa kujutisega postmargid. Ilma ületrükita kangru ja sepaga postmargid olid eelnevalt juba mitu aastat käibel olnud. Kuna 1928.a. alguses oli Eestis marga asemel tulnud käibele kroon, siis on üle trükitud ka algsete markide rahaühikud — m(arga) asemel on s(enti).
Ülal näha olev tähtkiri on saadetud 4. septembril 1928.a. “Wiljandi Likööri- ja Weiniwabrikute O.-Ü. ALKO” poolt Berliini. Margistamiseks on kasutatud nelja juubeliületrükiga sepamarki, koguväärtusega 40 senti (kiri 20 senti + tähitusmaks 20 senti). Loe edasi “Juubeliületrükk “10 aastat iseseisvust”, 24.02.1928″
Eelnevalt oleme siin uurinud 1941.a. augustis Punarmeesse mobiliseeritute rongile pandava Saalomon Saagpaki viimast kirja kodustele, mis oli üsnagi traagiline.
Siinne huvitav ja palju reisinud saadetis on postitatud sarnast Punaarmeesse mobiliseeritu saatust jagava Johannes Konsiku poolt ligi nädal varem, 28. juulil 1941 Tallinna sadamast. Lisaks sellele, et mõlemad kaardid on nende meeste viimane katse kodustele teada anda oma saatusest, ühendab neid veel see, et kaart liikus Tallinnast edasi alles ligi 3 kuud hiljem, Saksa okupatsiooni ajal, kui eraisikute post oli taas üle Eesti liikuma hakanud (Paide transiittempel on siin kuupäevaga 29. oktoober 1941). Kaardi postitamise ajal olid Saksa väed jõudnud Kesk-Eestis juba Türi – Jõgeva liinile, Paide vallutati nädalapäevad hiljem. Mõlemad mobiliseeritute postkaardid on saadetud samasse kanti — üks Öötlasse ja teine ca 5 km eemal asuvasse Viisu.
Saaja aadressiks on Järvamaal asuv Öötla algkool, neiu Linda Konsik. Nagu paljudest kaardi esiküljel olevatest märkmetest nähtub, pole adressaati Öötla algkoolist 3 kuud hiljem enam leitud. Tõenäoliselt Öötlas on sinise pliiatsiga lisatud uueks aadressiks “Paide” ja “Eivere lastekodu”. Kuna ka seal pole adressaati leitud, on lisatud teise sinise pliiatsiga järgmiseks aadressiks “Viljandi”. Kuskil on ka lisatud punasega märge “Ära sõitnud Viljandi”. Viljandis omakorda pole saajat leitud, lisatud on aadressilaua märge “Viljandis reg(istreeritud) ei ole” ja punasega “Tagasi”. Viimane tähendab kaardi saatjale tagastamist. Kuna aga saatja aadressi pole, siis lisati veel “Hoiule” ja kaart suunati Tallinna peapostkontorisse, kus sellised “omanikuta” saadetised hiljem üldjuhul hävitati. Kaart on seega liikunud umbes sellisel marsruudil: Tallinn – Paide – Öötla – Paide – Eivere – Paide – Viljandi – Tallinn.
Kaardi tagaküljel on järgnev, ilmselt kiiruga kirjutatud tekst: Loe edasi “Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941”