Th. Allard, Linköping — kirev rämps

Vanema Eesti postiajalooga tegeleja satub pigem varem kui hiljem ülevoolavalt margistatud ümbrikele, mis saadetud aadressile Th. Allard, Linköping, Rootsi. Valdavalt on peal margid millel “haruldane” postimeistrihammastus, ehk siis postkontoris kohapeal tehtud hammastus. Neid ümbrikke on pidevalt müügil erinevates oksjonikeskkondades ja tihti kõrge hinnaga. Reaalselt on aga pigem tegu levinud filatelistliku rämpsuga, millel pole kohta tõsises postiajalookogus. Järgnevalt uurime neid natuke lähemalt.

Valik Thor Allardile adresseeritud Eesti markidega kirju
Loe edasi “Th. Allard, Linköping — kirev rämps”

Ettevaatust Martin Eichele / Briefmarkenprüftstelle Basel autentsussertifikaatidega

Eelmises postituses kirjutasin šveitslase Martin Eichele vale-sertifikaadiga Pärnu 1941.a. ületrükiga margist, mis tunnistab odava tüüp II margi haruldaseks tüüp I margiks. Selle peale lasi üks lugeja ühe enda kogus oleva Briefmarkenprüftstelle Basel / M. Eichele garantiiga “Eesti Post” ületrükiga margi Eesti Filatelistide Liidu poolt tunnustatud eksperdil Kalev Kokal üle vaada. Tulemus — meie eksperdi arvates on mark võltsing.

Tegin väikese otsingu internetis ja üllatus oli (või siiski ei olnud) suur, kui Saksa filateeliafoorumist ilmus välja mitu teemat, kus käsitleti nimetatud “eksperdi” Martin Eichele (Briefmarkenprüftstelle Basel) tegevust. Valdavalt samas võtmes — rohkem ja vähem ilmsed võltsingud, millel on Eichele marki õigeks tunnistav sertifikaat. Ilmne on, et sellele mehele meeldib sertifikaate välja anda vaatamata sellele, et ta ei oma sügavamaid teadmise nende markide kohta.

Martin Eichele (Briefmarkenprüftstelle Basel) autentsussertifikaadiga marke tuleks igal juhul lasta kontrollida tunnistatud Eesti markide ekspertidel, muidu on suur oht osta endale täishinnaga võltsing.

Martin Eichele (Briefmarkenprüftstelle Basel) võltsingut õigeks tunnistav sertifikaat.

“Nõudmiseni” teenustasu makstud postmargiga, Tartu-Karula 1937

1933-1940 tuli sisemaiste “nõudmiseni” addresseeritud saadetiste eest maksta lisa teenustasu 10 senti. Kui saatja polnud seda markidena lisanud, siis nõuti see saajalt saadetise kätte saamisel sisse juurdemaksu näol (saadetisele tehti tavapärane T-märge juurdemaksu kohta). Sellel Tartust Karulasse saadetud tervikasjal aga näeme, et “nõudmiseni” teenustasu on makstud Karulas mitte tüüpilise juurdemaksuna, vaid kaardile on lisatud 10s postmark, mille kaardi kätte saaja pidi tõenäoliselt samast postkontorist ise ostma, makstes niimoodi 10s “nõudmiseni” teenustasu. Postmarkide kasutamine juurdemaksu tasumiseks on väga harvaesinev, kui kellelgi on veel pilte sarnastest saadetistest, siis sooviksin näha.

Loe edasi ““Nõudmiseni” teenustasu makstud postmargiga, Tartu-Karula 1937″