1941 – tühistatud Päts ja kratt kustutuskummiga

See 1941.a. jaanuaris Tallinnast Pariisi lähetatud ajalooliselt huvitav ümbrik tundub esmapilgul korrektne, kuid lähemal uurimisel ilmneb, et sel on kratt kõvasti kustutuskummiga kallal käinud. Täna vaatamegi, miks tasub kustutuskumm vanadest ümbrikest, postkaartidest ja muust paberikraamist eemal hoida kui sa ei tea väga täpselt, mida sa teed. Kahjuks näeb seda aeg ajalt ikka, et keegi on üritanud mingit “pliiatsiga sodimist” vanalt ümbrikult või postkaardilt eemaldada, kuid tegelikult on eemaldanud postiametniku tehtud märkuse, tsensuuri poolt lisatu vmt, mis on tähtis osa postisaadetisest ja annab sellele omajagu lisaväärtust. Ehk see artikkel annab lugejale natuke tarkust juurde kustutuskummi ja pliiatsiga vähe hoolikamalt ringi käimiseks.

Loe edasi “1941 – tühistatud Päts ja kratt kustutuskummiga”

“Nõudmiseni” teenustasu makstud postmargiga, Tartu-Karula 1937

1933-1940 tuli sisemaiste “nõudmiseni” addresseeritud saadetiste eest maksta lisa teenustasu 10 senti. Kui saatja polnud seda markidena lisanud, siis nõuti see saajalt saadetise kätte saamisel sisse juurdemaksu näol (saadetisele tehti tavapärane T-märge juurdemaksu kohta). Sellel Tartust Karulasse saadetud tervikasjal aga näeme, et “nõudmiseni” teenustasu on makstud Karulas mitte tüüpilise juurdemaksuna, vaid kaardile on lisatud 10s postmark, mille kaardi kätte saaja pidi tõenäoliselt samast postkontorist ise ostma, makstes niimoodi 10s “nõudmiseni” teenustasu. Postmarkide kasutamine juurdemaksu tasumiseks on väga harvaesinev, kui kellelgi on veel pilte sarnastest saadetistest, siis sooviksin näha.

Loe edasi ““Nõudmiseni” teenustasu makstud postmargiga, Tartu-Karula 1937″

Juurdemaksuga kiri, Paide – Kopenhaagen 1938

1105a-Paide-Kopenhaagen-juurdemaksuga-1938-apteeker-Edgar-Jacoby-postiajalugu-ee

See kiri on lähetatud Paidest Taani pealinna Kopenhaagenisse pühapäeval, 2. oktoobril 1938.a. Vanematel aegadel olid suuremad postkontorid avatud teatud aja ka pühapäeviti — ajal mil inimestel valdavalt kodudes telefoniühendus puudus olid post ja postkontoris asuv telefoni kõnepunkt tähtsad sidevahendid. Kirja saatjaks on Paide apteeker Edgar Jacoby ja saajaks keegi Brigitte Helen.

Ümbrik on huvitav selle poolest, et see on puudulikult margistatud ja seetõttu on puudu olev postimaks sisse nõutud Taanis asunud adressaadilt. Uurides postiametnike tehtud märkmeid kirjal saame teada, et kiri on olnud üsna kogukas, vahemikus 41-60 grammi. Sellise raskusega kirja Taani saatmine maksis sel hetkel 55 senti. Kuna marke on kleebitud ainult 45 sendi väärtuses, siis lõi Paide postiametnik juurdemaksutempli “T” ja kirjutas juurde ka kirja saajalt sisse nõutava summa “17 c”. Kuna tegu oli rahvusvahelise kirjaga, siis tuli summa märkida Ülemaailmse Postiliidu (UPU) rahaühikus ehk santiimides. UPU santiimides summa saamiseks tuli sissenõutav summa Eesti sentides korrutada 5/6-ga. Kuna puudu oli 10 senti ja sisse nõuti kahekordne puuduolev summa ehk 20 senti, siis 20 x 5/6 on üles ümardatult 17. Taanis on postiametnik omakorda selle UPU santiimides summa teisendanud kohalikeks öörideks, saades 21. See on ka pliiatsiga suurelt ümbrikule kirjutatud ning saajalt 21 ööri sisse nõudmist kinnitab ümbriku alumisse osasse Kopenhaagenis löödud spetsiaalne PORTO frankeerimistempel summaga 021. Kiri on Paidest Kopenhaagenisse liikunud väga kiiresti, pühapäeval postitatud kirjale on Kopenhaagenis löödud tempel juba kolmapäeval.

Ümbriku sain Taanist.

Loe edasi “Juurdemaksuga kiri, Paide – Kopenhaagen 1938”