Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Siin fotol näha Käru postkontor, pildistatud kuskil 1920/30-nendatel. Seinal olevatele siltide järgi võib öelda, et samas majas asus ka võõrastemaja, Riigihoiukassa agentuur ja ka Viljandi Linavabriku “linade ja takude wastuvõtupunkt”. Loe edasi “Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938”
See postkaart on saadetud Saksa okupatsiooni esimestel kuudel, 20. oktoobril 1941.a. Tartumaalt, Äksi (varem Sootaga) postiagentuurist Virumaale, Laekvere lähedal asuvasse Muuga külla. Saajaks Liisa Riispapp. Post on liikunud läbi Narva, nagu näha Narvas löödud postitemplist, ja siis sealt tagasi Laekverre. Kaardil on ka musta tindiga tsensorimärge “geprüft” ning allkiri, ehk siis tsensori poolt läbi vaadatud ja läbi lastud. Kus see on lisatud ei ole teada, ehk Tartus?
Margistamiseks on kasutatud 20-kopikalise nominaaliga Tartus välja antud paksul kriitpaberil “haakristi”-marki. Need margid trükiti kaks kuud varem, augustis, ning algselt olid need müügil ainult Tartus kuid hiljem üle Eesti, kuna nõudlus postmarkide järele oli suur. 20 kopikat vastas venelaste poolt aasta varem kehtestatud Nõukogude Liidu ühtsele postkaarditariifile — Saksa tariifid hakkasid kehtima hiljem, detsembris, ning siis saabusid ka Saksa postmargid.
Ilusad Tartu väljaande ehk “haakristi” markidega postisaadetised on harvaesinevad.
Siin näha üks Paide postiajaloo pärl, ilus varajane tähitud kiri, mis saadetud Paidest Hallesse Saksamaale 13.04.1919.a. Ajutiselt oli kasutusel venekeelne keisririigi postitempel, kuna eestikeelne saabus alles kuu aega hiljem ning tähitud kirja märgistamiseks on kasutatud templi asemel käsitsi kirjutatud silti “Weissenstein Estl. No 312”. Hetkel kipun arvama, et välismaistele kirjadele kirjutati “Weissenstein” ja Eesti-sisestele “Paide”, või löödi “Paide” ridatempliga.
Lilla kolmnurkne tempel “S. K.” (ehk “sõja kontroll”) on tõenäoliselt Tallinnas löödud tsensuuri läbimist kinnitav tempel, kõrval ka soome- ja rootsikeelne tsensuuritempel mis kinnitab, et kiri on ka Helsingis tsensuuri läbinud. Kuna Vabadussõda käis siis vaatas Eesti tsensuur kirjad läbi, et vähendada olulise info vaenlase kätte sattumist.
Aga kus siis margid on? Loe edasi “Käsitsi kirjutatud R-silt “Weissenstein Estl.”, 04.1919″