Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941

0582a-Tartu-Tallinn-segafrankeering-1941

See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi.

Omaette teema on 1941. aastal Konstantin Pätsi näopildiga markide kasutamine, mis polnud väga tavapärane. Kolm lõvi veel, aga Päts oli ikkagi kodanlik ikoon. Septembrist 1940 tulid postkontorites müügile vene margid, lisaks müüdi ka järele jäänud Eesti kolme lõviga vapiseeria, Caritas 1940 ja postituvi seeria marke. Ülejäänud Eesti Vabariigi margid hävitati (H&O lk 677). Siin on kasutatud suhteliselt harvaesinevat 18-sendist Konstantin Pätsi marki, mis anti 1939.a. välja välismaise postkaarditariifi jaoks. Kuigi H&O kataloog hindab postkaardil seda marki kõrgemalt kui segafrankeeringus, siis mu enda tähelepanek on, et Eesti sisestel saadetistel on seda marki vähem näha kui välismaale saadetud postkaartidel. Mark on suheteliselt harvaesinev kuna sai müügil olla lühikest aega — üsna pea tulid asemele vene töölisnaised, kaevurid ja talupojad, järele jäänud Konstantin Pätsi seeria margid hävitati.

Lisaks loe 1940.a. rahareformi kohta Lauri Vahtre artiklit “Kui tuli rubla ja kõik sai otsa”

Ümbrik saadud Lätist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Palun sisesta allolevad numbrid ainult numbritega veendumaks, et kommentaari sisestab inimene, mitte robot: * Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.