Tag Archives: Tallinn

Juubeliületrükk “10 aastat iseseisvust”, 24.02.1928

Eesti Vabariigi 100nda aastapäeva puhul vaatame, millise postmargiväljaandega tähistati Eesti Vabariigi 10. aastapäeva.

24. veebruaril 1928.a. tulid müügile punase juubeliületrükiga “24 II / 1918 – 1928” kangru ja sepa kujutisega postmargid. Ilma ületrükita kangru ja sepaga postmargid olid eelnevalt juba mitu aastat käibel olnud. Kuna 1928.a. alguses oli Eestis marga asemel tulnud käibele kroon, siis on üle trükitud ka algsete markide rahaühikud — m(arga) asemel on s(enti).

Ülal näha olev tähtkiri on saadetud 4. septembril 1928.a. “Wiljandi Likööri- ja Weiniwabrikute O.-Ü. ALKO” poolt Berliini. Margistamiseks on kasutatud nelja juubeliületrükiga sepamarki, koguväärtusega 40 senti (kiri 20 senti + tähitusmaks 20 senti). Continue reading

“Postimaks arvele võetud” 1919-1920

Sellele Vabadussõjaaegsele 5. märtsi 1919.a. Tallinna templiga kirjale on lisaks löödud lilla postimasku tasumise tempel “Postimaks   m.  p. / Arvele võetud / Ametnik”. Pliiatsiga on lisatud “35” ehk makstud summa 35 penni ning postiametniku allkiri. Tegu on harvaesineva templiga, mida me Hurda/Ojaste postiajaloo kataloogist ei leia. Siin tuleks tähele panna, et tegu pole tüüpilise “postimaks tasutud” templiga, vaid on öeldud “arvele võetud”. Ehk siis tegu võib olla riigiasutuste saadetisele löödud templiga — sellised saadetised olid tihti margistamata, kuid postkontoris peeti arveraamatut ja arvatavasti perioodi lõpus esitati asutusele koondarve ostutatud postiteenuste eest. Olen näinud kolme Tallinna saadetist sellise templiga ja huvitaval kombel on kõik olnud seotud sõjaväega. Continue reading

Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941

Eelnevalt oleme siin uurinud 1941.a. augustis Punarmeesse mobiliseeritute rongile pandava Saalomon Saagpaki viimast kirja kodustele, mis oli üsnagi traagiline.

Siinne huvitav ja palju reisinud saadetis on postitatud sarnast Punaarmeesse mobiliseeritu saatust jagava Johannes Konsiku poolt ligi nädal varem, 28. juulil 1941 Tallinna sadamast. Lisaks sellele, et mõlemad kaardid on nende meeste viimane katse kodustele teada anda oma saatusest, ühendab neid veel see, et kaart liikus Tallinnast edasi alles ligi 3 kuud hiljem, Saksa okupatsiooni ajal, kui eraisikute post oli taas üle Eesti liikuma hakanud (Paide transiittempel on siin kuupäevaga 29. oktoober 1941). Kaardi postitamise ajal olid Saksa väed jõudnud Kesk-Eestis juba Türi – Jõgeva liinile, Paide vallutati nädalapäevad hiljem. Mõlemad mobiliseeritute postkaardid on saadetud samasse kanti — üks Öötlasse ja teine ca 5 km eemal asuvasse Viisu.

Saaja aadressiks on Järvamaal asuv Öötla algkool, neiu Linda Konsik. Nagu paljudest kaardi esiküljel olevatest märkmetest nähtub, pole adressaati Öötla algkoolist 3 kuud hiljem enam leitud. Tõenäoliselt Öötlas on sinise pliiatsiga lisatud uueks aadressiks “Paide” ja “Eivere lastekodu”. Kuna ka seal pole adressaati leitud, on lisatud teise sinise pliiatsiga järgmiseks aadressiks “Viljandi”. Kuskil on ka lisatud punasega märge “Ära sõitnud Viljandi”. Viljandis omakorda pole saajat leitud, lisatud on aadressilaua märge “Viljandis reg(istreeritud) ei ole” ja punasega “Tagasi”. Viimane tähendab kaardi saatjale tagastamist. Kuna aga saatja aadressi pole, siis lisati veel “Hoiule” ja kaart suunati Tallinna peapostkontorisse, kus sellised “omanikuta” saadetised hiljem üldjuhul hävitati. Kaart on seega liikunud umbes sellisel marsruudil: Tallinn – Paide – Öötla – Paide – Eivere – Paide – Viljandi – Tallinn.

Kaardi tagaküljel on järgnev, ilmselt kiiruga kirjutatud tekst: Continue reading