1941 – tühistud Päts ja kratt kustutuskummiga

See 1941.a. jaanuaris Tallinnast Pariisi lähetatud ajalooliselt huvitav ümbrik tundub esmapilgul korrektne, kuid lähemal uurimisel ilmneb, et sel on kratt kõvasti kustutuskummiga kallal käinud. Täna vaatamegi, miks tasub kustutuskumm vanadest ümbrikest, postkaartidest ja muust paberikraamist eemal hoida kui sa ei tea väga täpselt, mida sa teed. Kahjuks näeb seda aeg ajalt ikka, et keegi on üritanud mingit “pliiatsiga sodimist” vanalt ümbrikult või postkaardilt eemaldada, kuid tegelikult on eemaldanud postiametniku tehtud märkuse, tsensuuri poolt lisatu vmt, mis on tähtis osa postisaadetisest ja annab sellele omajagu lisaväärtust. Ehk see artikkel annab lugejale natuke tarkust juurde kustutuskummi ja pliiatsiga vähe hoolikamalt ringi käimiseks.

Loe edasi “1941 – tühistud Päts ja kratt kustutuskummiga”

1920 70+15p vigastatud sõdurite mark kirjal, Tallinn – Raka

See ümbrik ei tundu esmapilgul eriti atraktiivne, kuid tegu on siiski väga huvitava ümbrikuga, kuna siin kasutatud postmark on postisaadetistel haruldane. 1920. aastal anti välja 2 juurdemaksuga heategevuspostmarki Vabadussõjas vigastatud sõdurite toetuseks. Siin näha oleva postmargi frankeerimisväärtus oli 70 penni, kuid müügihind oli 85 penni, millest 15 koguti vigastatud sõduritele. Mark ilmus müügile 22. juunil 1920 ja see oli ette nähtud riigisisese kirja jaoks (kiri kuni 15 grammi või kohalik kiri 16-30 grammi). Samas tõusid nimetatud postitariifid juba 1. juulist kahe marga peale, seega sai ühte 70-pennist marki üksikuna saatmiseks kasutada ainult 9 päeva jooksul, 22-31 juuli 1920. Lisaks väga lühikesele võimalikule kasutusperioodile pandi juurdemaksuga postmarke kirjadele harva (samaaegselt olid müügil ka odavamad ilma juurdemaksuta postmargid), mille tõttu ongi tänaseks selliseid saadetisi säilinud väga vähe.

Loe edasi “1920 70+15p vigastatud sõdurite mark kirjal, Tallinn – Raka”

Riidest lunamaksuga pakisilt, St. Peterburg – Weissenstein, 1900

See riidetükk on 15.02.1900 Peterburist Weissensteini (Paidesse) postitatud lunamaksuga postipaki silt, saatjaks A. F. Devrieni raamatukirjastus ja saajaks Jaan Kamm “omas majas”. Kuna enne 1904.a. ei kasutatud Venemaal pakikaarte ja pakkide saatmise eest tasuti sularahas, mitte postmarkidega, siis tõenäoliselt võime seda silti pidada postiajaloo seisukohast postisaadetiseks (võrreldav hilisema pakikaardiga). Tundub, et saaja tellis kirjastusest raamatuid, mille kätte saamisel tuli tal maksta (lunamaks, наложенный платеж) päris kopsakas summa 4 rubla ja 90 kopikat. Aga kui palju sellise paki saatmine tol ajal maksis?

Loe edasi “Riidest lunamaksuga pakisilt, St. Peterburg – Weissenstein, 1900”