Valitud

Uut infot 1941.a. sügise postitariifide ja ülesehitusseeria postmarkide kohta (mida käsiraamatutes pole)

Parandatud ja täiendatud 11.03.2024

1941.a. Saksa okupatsiooni algusaegadel Eestis kehtinud postitariifidega valitseb segadus, kuna peamised Eesti postiajaloo käsiraamatud (Hurt/Ojaste Eesti, Eesti Muinsuskaitse Seltsi kataloog, Harry v. Hofmann “Ostland”, V. Org “Eesti post ja postmargid 1940-1942”) ei näita 1941.a. septembri lõpus kehtima hakanud postitariifi. H/O-s on küll tulp selle tariifi jaoks, kuid see on enamvähem tühi. See tariif on aga osaliselt sees Saksamaal välja antud spetsiaalkatalkoogis Michel Deutschland-Spezial.

Loe edasi “Uut infot 1941.a. sügise postitariifide ja ülesehitusseeria postmarkide kohta (mida käsiraamatutes pole)”

Mäksa ajutine postitempel, 1943

Tähtkiri, Mäksa (Tartumaa) 26.05.1943 – Tallinn 29.05.1943. Haruldane ajutise kummist kuupäevatempliga kustutus, mida kataloogides ei leidu. Saksa postitariif: 12 rpn lihtkiri + 30 rpn tähistusmaks (1.12.1941-1944). Saadetud läbi Eesti postisüsteemi.

Kas keegi on näinud Eesti Vabariigi aegset MÄKSA postitemplit saadetuna Saksa okupatsiooni ajal või hävis see Suvesõja ajal 1941.a.? Postiagentuur asus Mäksa vallamajas. Või on kellelgi veel sarnase kuupäevatempliga saadetis? Andke palun teada.

“Am Schalter eingeliefert”, Tallinn – Soome, KPK 1090 Aunuksen ryhmä, 1944

Postkaart Tallinn 12.02.1944 – Soome välipostkontor 1090 (Aunuksen ryhmä, Esikunta/Aun.RE) läbi Saksa väliposti. Kaardi saajaks major Ernst von Hertzen, Aunuse grupeeringu staabis Karjalas. Saksa postitariif: 15 rpn postkaart välismaale (1.12.1941-1944). Punane kulliga “Geprüft / Oberkommando der Wehrmacht / a” tsensuuritempel Königsbergist, seal tehtud ka kaardi tekstiküljele keemiline töötlemine võimaliku salakirja tuvastamiseks. Postkaardil on väga harva esinev punane tempel “Am Schalter eingeliefert” (Kassas vastu võetud), mida kasutati Tallinna ametipostkontoris nende saadetiste vastu võtmisel, mida ei tohtinud sõja ajal saksa postireeglite alusel postkasti lasta — nagu saadetised välismaale. Lubatud oli tavaliste, ilma pildita postkaartide ja kirjade saatmine ainult vähestesse mittevaenulikesse välisriikidesse väljaspoole sakslaste poolt okupeeritud alasid ning sellised kirjad tuli viia postkontorisse kohale ilma postmarkideta ja seal üle leti anda — margid pani postiametnik ja sellega vähenes tõenäosus, et markide kaudu edastatakse mingit salasõnumit. Ka tuvastati saatja isik. Selle postkaardiga ongi arvatavasti juhtunud, et saatja on selle algselt ise margistanud, näha on ära rebitud postmargi jälg ja ka osa eestikeelest Tallinna postitemplist. Selle peale on kleebitud uus mark, mis sedakorda kustutatud saksa ametipostitempliga Reval – a – DDO 12.02.44 (kell 18). Võimalik ka, et postkaart on algselt postkasti lastud ja pärast tembeldamist märgati, et see on adresseeritud välismaale ning tagastati saajale mingi märkusega, mille peale saatja Artur Pomeranz läks ise postkontorisse kohale. Sel juhul pidi see toimuma päris kiiresti, sest kaarditeksti kirjutamise ja postitempli kuupäev on sama. Aga Soome läinud saadetistega on veel üks huvitav nüanss…

Loe edasi ““Am Schalter eingeliefert”, Tallinn – Soome, KPK 1090 Aunuksen ryhmä, 1944″

ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Tallinn 1941

Kohalik kiri, Tallinn 17.06.1941, saatjaks ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (KGB). NSV Liidu tariif 15 kop (6.12.1940-28.09.1941).

Ümbrikus on säilinud ka originaalsisu, milleks on ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi vastuseblankett adressaadi Hilda Kesamaa varasemale päringule. Ilmselt üritas ta oma venna Rudolf Kesamaa kohta teavet saada, kuna viimane oli 2 nädalat varem, 26.05.1941 julgeoleku poolt arreteeritud samal aadressil Tatari 21a, millele on saadetud see kiri. Novembri lõpus, juba Saksa okupatsiooni ajal, on Hilda Kesamaa ajalehes Linna Teataja (30.11.1941) avaldanud Rudolf Kesamaa otsimiskuulutuse. Ilmselt jäi venna saatus tema jaoks teadmata kuni surmani. Tagantjärele teame, et Rudolf Kesamaa arreteeriti julgeoleku poolt, talle mõisteti §58-4 alusel 10+5 aastat vangilaagrit. Ilmselt viidi ta Venemaale ja kuskil Venemaa avarustes ta ka 17. detsembril 1941, 34-aastasena, suri või tapeti. Tema süüks (§58-4) oli “Rahvusvahelise kodanluse selle osa abistamine, kes ei tunnusta kommunistliku süsteemi õigusvõrdsust ja püüavad seda kukutada, samuti selle kodanluse mõju all olevaile või tema poolt organiseeritud rühmitustele abi osutamine vaenuliste tegude teostamises NSVL vastu. Karistus 3 aastat kuni mahalaskmine.”

Loe edasi “ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Tallinn 1941”