Uut infot 1941.a. sügise postitariifidest (mida käsiraamatutes pole)

1941.10.09-Uued- postitariifid-Jarva-Teataja-postiajalugu-ee

Järva Teataja, 9. oktoober 1941. Foto: DIGAR

1941.a. Saksa okupatsiooni algusaegadel Eestis kehtinud postitariifidega valitseb väike segadus, kuna peamised Eesti postiajaloo käsiraamatud (H/O, Eesti Muinsuskaitse Seltsi kataloog, Harry v. Hofmann “Ostland”, Eesti Filatelist) ei näita 1941.a. septembri lõpust kehtima hakanud postitariifi. H/O-s on küll tulp selle tariifi jaoks, kuid see on enamvähem tühi. See tariif on aga lühidalt sees Saksamaal välja antud spetsiaalkatalkoogis Michel Deutschland-Spezial.

Samas nagu siin toodud ajaleheartiklitest näha, see tariif siiski kehtis. Ülal oleval pildil näemegi uudist ajalehest Järva Teataja, et alates 25. septembrist 1941.a. kehtivad uued postitariifid eelevate Nõukogude Liidu tariifide asemel (Michel Deutschland-Spezial nimetab uue tariifi algkuupäevaks küll 29. septembrit). Need tariifid kehtisid kuni 30. novembrini, seega siis umbes 2 kuud.

Ajalehes Sakala ilmus sarnane teade uue postikorralduse kohta, kuid seal on artikkel pikem ja seda lugedes läheb asi veel huvitavamaks, kui mitte öelda segasemaks.

1941.10.03-Uued-postitariifid-Sakala-postiajalugu-ee

Sakala, 3. oktoober 1941. Foto: DIGAR

Sellest artiklist saame muu seas lugeda: “Selle korralduse kohaselt jääb end. Eesti piires kehtima kuni korralduseni veneaegne postitariif, kuid sellele lisandub 100-protsendiline lisamaks Eesti ülesehitamise fondi heaks. /../ Postisaadetiste maksustamiseks võetakse kasutusele uued, Eesti linnade piltidega ning pealkirjaga “Estland” sajaprotsendilise lisamaksuga postmargid; Tartus välja antud haakristi ja Eesti vapiga postmarke võib tarvitada saadetiste maksustamiseks, kleepides neid saadetistele tariifi kohaselt (kahekordses väärtuses margi hinnast).”

Sellest saab välja lugeda, et algselt loeti Ülesehitusfondi markide lisamaks ka postimaksuks, ehk siis 30+30kop margi postiväärtuseks loeti 60 kopikat, mitte 30 kopikat. Kas siin on tegu ajakirjaniku enda fantaasiaga või oli see mainitud artikli alguses nimetatud Posti-telegraafi-telefoni talituse ringkirjas sõna sõnalt sees? Ega muidu teada ei saa, kui tuleks see ringkiri kuskilt arhiivist leida ja ise lugeda.

“Kohalikud saadetised maksustatakse samuti nagu kaugesaadetisedki.” — see tähendab, et kohaliku saadetise alandatud tariifid enam ei kehtinud.

Sakalale identne artikkel ilmus ka 7. oktoobri Virumaa Teatajas. Huvitaval kombel ma ei leidnud sarnaseid postikorralduse artikleid suurematest päevalehtedest, ainult maakonnalehtedest.

Postimehes ilmus juba 23. septembril järgmine artikkel, mis teatas sisemaise postiliikluse avamisest:

Postimees, 23. september 1941. Foto: DIGAR

Postimees, 23. september 1941. Foto: DIGAR

Nagu artiklist selgub, jäid Tartumaa postkontorid enamikus suvesõjas venelaste poolt hävitamata. Tõenäoliselt on selle põhjuseks sakslaste kiire edasitung Lõuna-Eestis. Kesk-Eestis nii hästi ei läinud, kuna Türi juures jäi rinne toppama. Venelased hävitasid Türi raudteejaamas olnud postkontori ning just enne sakslaste saabumist lasti õhku ka Paide postkontor, mis asus puumajas Pikal tänaval.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Palun sisesta allolevad numbrid ainult numbritega veendumaks, et kommentaari sisestab inimene, mitte robot: * Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.