“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Jätka lugemist

60s vapilõvi “Avis de reception” ja “Poste restante”, Tallinn-Hyeres, Prantsusmaa

See 1930.a. saadetud üksiku 60-sendise vapilõvimargiga frankeeritud kiri tundub ehk ümbriku väikest formaati, Prantsusmaal löödud “T”-juurdemaksutemplit ja punast prantuse maksumarki vaadates valesti frankeeritud, kuid võta näpust!

Jätka lugemist

“Pole postiühendust” — rindelinn Tartu, 19. august 1944

See tähitud kiri postitati Saksa okupatsiooni ajal Graudenz’ist (Grudziądz, Poola) Tartusse, Nastja Jänesele Kastani tänaval. Postitempli kuupäev on raskesti loetav, kuid tundub olema 16.7.44. Eesti adressaadini kiri aga kahjuks ei jõudnud, kuna on tagastaud saatjale lilla märkusega “Zurück/z. Zt. kein Postwerkehr” (“Tagasi/Pole postiühendust”). Aga üllatusena on tagaküljel saabumistempel TARTU 19 VIII 44, mis näitab, et kiri Tartusse siiski jõudis.

Jätka lugemist