Kiri Hjalmar Mäelt Heinrich Himmlerile, 1943

31. augustil 1943 Tallinnast Berliini saadetud ümbrik on adresseeritud Reichsminister ning Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile ning selle on saatnud Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe.

Kiri on saadetud lennupostiga (tariif 12 penni kiri + 5 penni lennupostitasu, seega 3 penni üle frankeeritud) ja masintempli järgi võib öelda, et see on lastud Tallinnas postikasti ning on algselt kulgenud läbi Eesti postisüsteemi, mitte läbi Saksa Ametiposti (Dienstpost). Tähtsate isikute kirjavahetus lihtkirjana ja läbi Eesti postisüsteemi annab kinnitust, et meie postisüsteemi võis usaldada. Königsbergis on kirjale löödud lilla tsensuuritempel “Aa”, mis näitab, et tsensor kirja ei avanud.

Jätka lugemist

LENVNESHTRANS-i kiri, Tallinn — Rootsi Riigireservide Amet, Stockholm 1941

See kirev NSVL-i markidega tähitud kommertskiri on saadetud 9. aprillil 1941 Tallinn-Sadam postkontorist Stockholmi. Kuigi kirjal on märge “Luftpost”, pole see arvastavasti õhupostiga kulgenud, vähemalt margistus tundub olema tavalise 2. kaalukategooria rahvusvahelise tähitud kirja oma: 0.50 + 0.30 kiri + 0.80 tähtimine = 1.60 rubla.

Jätka lugemist

Alfred Rosenbergi kultuuriväärtuste röövimise töögrupp, Dorpat/Tartu 1942

Sellel tüüpilisel 12-pennise Ostlandi margiga Saksa okupatsiooni aegsel kirjal on postmark kustutatud Saksa Ametiposti (Dienstpost) tummtempliga (kp 27.8.1942). Ilma kohanimedeta tummtempleid kasutati üldjuhul sõjaoludes sooviga varjata postisaadetise saatmise kohta ja eriti abiks olid need sõjaväekirjade puhul, kuna aitasid varjata väeosa asukohta. Selle kirja puhul teame, et see on postitatud Tartus, kuna kirja tagaküljele on saatja löönud asutuse templi: Einsatzstab Reichsleiter Rosenberg / Für die besetzten Gebiete / Arbeitsgruppe Estland / Aussenstelle Dorpat. Ehk siis kiri on saadetud kultuuriväärtuste röövimisega tegelenud Alfred Rosenbergi eritöögrupi¹ Tartu osakonnast.

Jätka lugemist