Vabastamist tähistavad postmargid, 1941

25.07.1942.a. ajalehes Eesti Sõna ilmus päris huvitav artikkel 1941.a. sõjasuvel Eestis välja antud ajutistest kohalikest postmarkidest (Elva, Otepää, Mõisaküla, Tartu, Pärnu, Nõo jt). Kui tekst on lugemiseks liiga väike, siis ava pilt eraldi veebilehitseja lehel.

“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Loe edasi ““Makstud” saadetised Paidest, november 1918″

Saksa R-kleebikuga tähitud kiri, Võru – Tallinn 1945

Võru-Tallinn-tähitud-Saksa-R-kleebikuga-1945-Toomas-Kümmel
Foto: Toomas Kümmel

See tähitud kiri on saadetud, 20. märtsil 1945 Võrust Tallinnasse Perekonnaseisu Aktide Büroo juhatajale. Kuigi oli taas Nõukogude Eesti periood, on siin ajutiselt kasutatud “Hitlerliku Saksamaa” tähitud kirja kleebikut “Werro / Võru” kirjanumbriga 708. Venekeelsed tähitud kirja templid polnud arvatavasti veel kohale jõudnud, kuigi nagu näha siis viisnurgaga “CCCP” postitempel oli juba mõnda aega käibel. Sellest perioodist on rohkem ajutiselt käsitsi joonistatud R-siltidega kirju kui saksa siltide kasutust.


English summary: On this letter from second Soviet Estonian period we see provisional use of German R-label “Werro / Võru”. The letter was sent on March 20, 1945 from Võru to Tallinn. Soviet R-letter marks had likely not yet arrived, thus labels left over from Germans were used. From that time hand drawn R-marks are more common than use of German labels.