Sildiarhiiv: Ajutine

“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Jätka lugemist

Saksa R-kleebikuga tähitud kiri, Võru – Tallinn 1945

Võru-Tallinn-tähitud-Saksa-R-kleebikuga-1945-Toomas-Kümmel

Allikas: Toomas Kümmel

See tähitud kiri on saadetud, 20. märtsil 1945 Võrust Tallinnasse Perekonnaseisu Aktide Büroo juhatajale. Kuigi oli taas Nõukogude Eesti periood, on siin ajutiselt kasutatud “Hitlerliku Saksamaa” tähitud kirja kleebikut “Werro / Võru” kirjanumbriga 708. Venekeelsed tähitud kirja templid polnud arvatavasti veel kohale jõudnud, kuigi nagu näha siis viisnurgaga “CCCP” postitempel oli juba mõnda aega käibel. Sellest perioodist on rohkem ajutiselt käsitsi joonistatud R-siltidega kirju kui saksa siltide kasutust.


English summary: On this letter from second Soviet Estonian period we see provisional use of German R-label “Werro / Võru”. The letter was sent on March 20, 1945 from Võru to Tallinn. Soviet R-letter marks had likely not yet arrived, thus labels left over from Germans were used. From that time hand drawn R-marks are more common than use of German labels.

Tähtkiri Vene Keisririigi R-kleebikuga, Paide – Schwerin 1919

1070a-Paide-Schwerin-ajutine-tähitud-1919-postiajalugu-ee

Eelnevalt on siin lehel näha olnud kolm Paidest 1919.a. saadetud varajast tähitud kirja, millel tähitud kirja numbriga silt on vastava templi puudumisel tehtud ajutiste vahenditega — kiri 311 Saksamaale (käsitsi kirjutatud “Weissenstein”), kiri 506 Tallinnasse (ridatempliga “Paide”) ja kiri 811 Tallinnasse (käsitsi kirjutatud “Paide”). Siin aga näha neljas variant, kiri 586 Saksamaale, kus on kasutatud Vene Keisririigi ladina tähtedega R-kleebikut “Weissenstein”. Nagu näha, siis sisemaistel kirjadel kasutati kohanimena “Paide” ja rahvusvahelistel “Weissenstein”. Tõenäoline, et ajutiselt kasutati ka venekeelset “Вейсенштейн” või Ob. Osti “Weissenstein (Estland)” kleebikut, kuid sellist kirja pole mul seni õnnestunud näha. Jätka lugemist