Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
See Saksa okupatsiooni ajal, septembris 1941.a. Amalie Nurmsalu poolt Rakverest Narvasse õele Johanna Kütt’ile postitatud kaart on traagiline, näitab meile ühe võimaluse kuidas inimesed said segastel aegadel teda, mis toimus nende lähedastega.
Loe edasi ““Viidud N. Venesse”, Rakvere – Narva 1941″
Selle veebruaris 1942 saadetud tähitud välipostikirja adressaadiks on Armeepfrerdelazarett 688, Dorpat ehk sel hetkel Tartus asunud saksa armee hobuste laatsaret 688, mis oli veterinaariaväeosa. Samas on saaja aadressis väeosa nimetust üritatud musta pliiatsiga tsenseerida ja asemele kirjutatud selle sama väeosa välipostinumber 29294¹, kuna sõjaajal tuli väeosa tegeliku asukoha peitmiseks välipostikirjadel kasutada aadressina väeosa välipostinumbrit. Kiri on siiski edastatud ja aadressikirjutaja vea tõttu teame nüüd, et väeosa asus sel ajal Tartus. Loe edasi “Armee-Pferde-Lazarett 688, Dorpat, 1942”
See 1918.a. saksa okupatsiooni ajal Paidest Kesk-Saksamaale Fallerslebenisse saadetud kiri kannab saksakeelset postitemplit WEISSENSTEIN – 30.05.18. 9-10 V – (ESTLAND). Kuna tegu on tähitud kirjaga siis on lisatud ka tähitud kirja numbriga kleepekas Weissenstein (Estland) No 21. Väiksem lilla raamitud tempel M.P.,k ehk (Militärische Postkontrolle Königsberg) on Königsbergis löödud tsensuuritempel. Kirja saajaks on Dr Hans Dähmann, Fallersleben ning kiri on kohale jõudnud nelja päeva pärast — seda kinnitab tagaküljel olev saabumistempel.
Tegu on filatelistliku postisaadetisega, ehk siis adressaat oli arvatavasti ise filatelist kes lasi endale saata erinevatest kohtadest kirju. Tähitud kirja saatmine maksis sel ajal 35 penni (15 kiri + 20 tähistusmaks), siin on peal 40-pennine mark. See mark üksikuna kirja peal on harvaesinev kuid siin on siiski tegu filatelistiku üle frankeeritud ümbrikuga, mis väärtust kahandab. Loe edasi “Tähitud kiri Weissenstein – Fallersleben, 05.1918”