See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”
