Tsensuur – Lehekülg 4 – Postiajalugu.ee

Kiri Hjalmar Mäelt Heinrich Himmlerile, 1943

31. augustil 1943 Tallinnast Berliini saadetud ümbrik on adresseeritud Reichsminister ning Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile ning selle on saatnud Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe.

Kiri on saadetud lennupostiga (tariif 12 penni kiri + 5 penni lennupostitasu, seega 3 penni üle frankeeritud) ja masintempli järgi võib öelda, et see on lastud Tallinnas postikasti ning on algselt kulgenud läbi Eesti postisüsteemi, mitte läbi Saksa Ametiposti (Dienstpost). Tähtsate isikute kirjavahetus lihtkirjana ja läbi Eesti postisüsteemi annab kinnitust, et meie postisüsteemi võis usaldada. Königsbergis on kirjale löödud lilla tsensuuritempel “Aa”, mis näitab, et tsensor kirja ei avanud.

Loe edasi

“KONTROLLITUD” tsensuuritempel ja selle kaks eri tüüpi kuupäevatemplit

Postkaart, mis kannab PAEKÜLA AG postitemplit kuupäevaga 27.04.1942. Tsensor on lisanud punase “KONTROLLITUD” templi ning kuupäevatempli “29. IV. 1942”, kus kuu on rooma numbriga.

Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid Eesti Omavalitsusele alluvate politseiprefektuuride koosseisus lisaks kriminaal- ja välipolitseile ka poliitilise politsei osakonnad, mis lisaks vastuluurele tegelesid ka rahva meelsuse kohta informatsiooni kogumisega, lugedes selleks muu hulgas pisteliselt läbi posti kulgenud kirju. Kontrollitud postisaadetistele löödi lilla või punane tempel „KONTROLLITUD“. Raportid esitati Julgeolekupolitseile.

Punased ja lillad “KONTROLLITUD” tsensuuritemplid II maailmasõja aegsetel Eestis kulgenud postisaadetistel pole haruldased ja neid on näha nii lisatud kuupäevatempliga, kui ilma. Hurt/Ojaste postiajaloo käsiraamat mainib (lk 751), et tavaliselt lisati juurde ka kuupäevatempel, kuid kas asi oli tegelikult nii?

Loe edasi

Tähtkiri Vene Keisririigi R-kleebikuga, Paide – Schwerin 1919

Eelnevalt on siin lehel näha olnud kolm Paidest 1919.a. saadetud varajast tähitud kirja, millel tähitud kirja numbriga silt on vastava templi puudumisel tehtud ajutiste vahenditega — kiri 311 Saksamaale (käsitsi kirjutatud “Weissenstein”), kiri 506 Tallinnasse (ridatempliga “Paide”) ja kiri 811 Tallinnasse (käsitsi kirjutatud “Paide”). Siin aga näha neljas variant, kiri 586 Saksamaale, kus on kasutatud Vene Keisririigi ladina tähtedega R-kleebikut “Weissenstein”. Nagu näha, siis sisemaistel kirjadel kasutati kohanimena “Paide” ja rahvusvahelistel “Weissenstein”. Tõenäoline, et ajutiselt kasutati ka venekeelset “Вейсенштейн” või Ob. Osti “Weissenstein (Estland)” kleebikut, kuid sellist kirja pole mul seni õnnestunud näha. Loe edasi “Tähtkiri Vene Keisririigi R-kleebikuga, Paide – Schwerin 1919”