Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
See foto põlenud Petseri kesklinnast on saadetud Petserist 4. juunil 1939.a., ehk kümmekond päeva pärast suurt tulekahju. Mis tol päeval täpselt juhtus võib lugeda huvitavast ajalooartiklist Petseri põles tundidega tuhaks (Õhtuleht, 22.05.2004), mille kokkuvõte kõlab nii:
Purjutaja süüdatud puukuur päästis 65 aastat tagasi Petseris valla Eesti 20. sajandi suurima rahuaegse tulekahju – paari tunniga põles maha 212 maja ehk kolmandik linnast.
See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”
Siin huvitav ja palju reisinud kirjaümbrik, millel ei tundu olema ei saatjat ega saajat. Kuidas täpselt kirja teekond on kulgenud võib vaid oletada. Kiri on postitatud Viljandis 11. veebruaril 1940.a., kuid mark ei ole tembeldatud, vaid tempel on löödud margi kõrvale, lisaks ka trahvitempel “T”, juures pliiatsiga märge “20 s(enti)”. Kuigi riigi sisese kirja saatmine maksis tol hetkel 10 senti nagu ka mark peal, on arvatavasti trahv määratud selle eest, et kirja saatmise hetkel oli see postmark kehtetu — Kuurort Pärnu seeria margid kehtisid vähe aega, 20.06.1939 kuni 31.12.1939, ehk margi kehtivus oli lõppenud kaks kuud varem. Sellest siis trahv 20 senti ehk puudu olev vääring kahekordselt. Loe edasi “Hüljatud kiri, Viljandi – Valga 1940”