Haruldus – Postiajalugu.ee

1930.a. Eestis välja antud vapimarkidega margivihik

Eestis 1930.a. välja antud reklaamidega margivihiku esimene lehekülg.

1930.a. anti Eestis välja margivihik, milles sisaldus kaheksateist 10-sendist ja kuus 5-sendist vapilõviga postmarki (müügihind 2.10 krooni). Need väärtused vastasid sel ajal kehtinud sisemaisele kirja ja postkaardi tariifidele. Kuigi margivihikut trükiti 10000 tükki, siis on terveid vihikuid tänaseks säilinud arvatavasti ainult kümmekond, mis teeb sellest suhteliselt haruldase asja, mille hind on oksjonitel olnud tuhandeid eurosid. Hetkel üks lätlane üritab eBay’s seda margivikut müüa ca 7000 euroga. Ühtlasi hoidke silmad lahti, millist vana maja pööningult leitud “paberipahna” te ahju ajate. 😉

Järgnevalt pildid margivihiku lehekülgedest:

Loe edasi

1920 70+15p vigastatud sõdurite mark kirjal, Tallinn – Raka

See ümbrik ei tundu esmapilgul eriti atraktiivne, kuid tegu on siiski väga huvitava ümbrikuga, kuna siin kasutatud postmark on postisaadetistel haruldane. 1920. aastal anti välja 2 juurdemaksuga heategevuspostmarki Vabadussõjas vigastatud sõdurite toetuseks. Siin näha oleva postmargi frankeerimisväärtus oli 70 penni, kuid müügihind oli 85 penni, millest 15 koguti vigastatud sõduritele. Mark ilmus müügile 22. juunil 1920 ja see oli ette nähtud riigisisese kirja jaoks (kiri kuni 15 grammi või kohalik kiri 16-30 grammi). Samas tõusid nimetatud postitariifid juba 1. juulist kahe marga peale, seega sai ühte 70-pennist marki üksikuna saatmiseks kasutada ainult 9 päeva jooksul, 22-31 juuli 1920. Lisaks väga lühikesele võimalikule kasutusperioodile pandi juurdemaksuga postmarke kirjadele harva (samaaegselt olid müügil ka odavamad ilma juurdemaksuta postmargid), mille tõttu ongi tänaseks selliseid saadetisi säilinud väga vähe.

Loe edasi

“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Loe edasi