300mk maakaardimargid pakikaardil, Zaventem – Riia – Tartu 1929

0578b-300mk-maakaardimarkidega-pakikaart-Zaventem-Tartu-1929-postiajalugu.ee

Siin näeme väga ilusat Eesti postiajaloo tükikest, 1929.a. Belgiast Tartusse jõudnud pakikaarti, mis on frankeeritud nii Belgia kui Eesti markidega. Loe edasi “300mk maakaardimargid pakikaardil, Zaventem – Riia – Tartu 1929”

Petseri 1939.a. põleng postkaardil

0481b-Petseri-tulekahju-1939

See foto põlenud Petseri kesklinnast on saadetud Petserist 4. juunil 1939.a., ehk kümmekond päeva pärast suurt tulekahju. Mis tol päeval täpselt juhtus võib lugeda huvitavast ajalooartiklist Petseri põles tundidega tuhaks (Õhtuleht, 22.05.2004), mille kokkuvõte kõlab nii:

Purjutaja süüdatud puukuur päästis 65 aastat tagasi Petseris valla Eesti 20. sajandi suurima rahuaegse tulekahju – paari tunniga põles maha 212 maja ehk kolmandik linnast.

Loe edasi “Petseri 1939.a. põleng postkaardil”

Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941

0582a-Tartu-Tallinn-segafrankeering-1941

See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”