Sel 1934.a. juulikuus lennupostiga Tallinnast Kölni saadetud ümbrikul pole haruldasi marke, kuid tegu on sellegi poolest atraktiivse reklaamümbrikuga. Saatjaks on A/S Kapsi & Ko lõhkeainete osakond “Lõhkevõime” ja saajaks on Alfred Nobel & Co dünamiidivabrik. Marke on peal 60 sendi eest, kuid tundub, et piisanud oleks 50-st sendist, kuna sel ajal maksis Saksamaale lihtkirja saatmine 20s, lisaks 30s lennuposti lisatasu. Seega 10-sendine mark on liigne. Järgmise kaaluklassi kirja lennupostiga saatmine oleks aga juba maksnud 72s. Kiri on Saksamaale liikunud väga kiiresti, tagaküljel on järgmise päeva kalendertempel Berliinist ja ülejärgmisel päeval on kiri juba saabunud Kölni – seda kinnitab Kölni saabumistempel esiküljel. Esiküljel on ka punased Berliini ja Kölni lennujaamade transiittemplid. Loe edasi “A/S Kapsi & Ko “Lõhkevõime”, Tallinn – Köln 1934″
Silt: Tallinn
Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848
Sellel 27. juulil 1848.a. Paidest Tallinnasse saadetud kirjal on kasutatud Paide esimest postitemplit, mis võetigi kasutusele samal 1848. aastal.
Kirjal ei ole marke, kuna postmargid tulid Vene Keisririigis käibele alles 10 aastat hiljem (vt. postitust Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858). Kuigi postmarke veel polnud tuli teenuse eest ikkagi tasuda ja postikulu arvutuse kohta on kirjaümbrisel ka punase tindiga märkus “2/20”, mis tähendab, et kiri kaalus 2 loodi ja tasuda tuli 20 kopikat (1 lood = 12,8 grammi). Ühe loodi postitasu keisririigi piires oli tol ajal 10 kopikat, seega on tegu olnud teise kaalukategooria kirjaga, mis kaalus üle ühe ja alla kahe loodi. 10- ja 20-kopikalised mündid oli sel ajal ikka korralikud, hõbedast. Kes aga võiksid olla kirja saatja ja saaja? Loe edasi “Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848”
“Venemaalt”, Vjatka-Petrograd – Appelviken “через Ревель” 1920
Siin näeme suhteliselt haruldast postisaadetist aastast 1920, mis saadetud Venemaalt Rootsi, Appelvikenisse läbi Eesti. Kaardipõhjana on kasutatud 1917.a. välja antud Kerenski ajutist tervikasja, mis 1920.a. polnud enam käibiv postimaksevahend. Kuigi kaardipõhjale trükitud mark oli kehtetu polnud saatmiseks marke vaja kuna Nõukogude Liidu algusaastatel prooviti pakkuda rahvale tasuta postiteenust. Samas oli Eesti poolt vaadates tegu maksmata postiteenusega, ning Eestis löödi peale lilla trahvitempel “Venemaalt / T 200 p”, kus “200” parandati postkaartide puhul pliiatsiga “100”-ks. Tähendas see seda, et kaardi saaja pidi maksma 100 penni. Olen “Venemaalt” trahvitemplitest eelnevalt kirjutanud. Loe edasi ““Venemaalt”, Vjatka-Petrograd – Appelviken “через Ревель” 1920″