Sildiarhiiv: Postivagun

Töö trellidega „wangiwagunis” — kuidas post raudteel laiali weetakse. Maa Hääl, 1934

Postirong tuleb, Maa Hääl, maarahva ajaleht, nr. 136 lk 4, 18.11

Allikas: DIGAR

18. novembri 1934.a. ajalehest Maa Hääl saame lugeda humoorikat artiklit postivaguni töötajate töökorraldusest ja tollasest eluolust. Kuna postivagunid tegelesid ka kaubaveoga, siis kuuleme ka laibaveost, vagunist ühes vahejaamas põgenenud põrsast ja muustki. Allpool toon ära ka terve artikli teksti neile, kes ei viitsi seda algupärasel kujul vanas kirjapildis veerida. Jätka lugemist

Paide tsensuur Tallinna kohalikul postkaardil, 1915

0845a-Weissenstein-tsensuur-1915

Siin üks väike kurioosum – Paide sõjaväetsensuuri tempel Tallinna kohalikul postkaardil. Postkaart on adresseeritud kui Tallinna kohalik (aadressis viimane rida “Siin”) ja frankeeritud kui kohalik trükktoode (1-kopikane mark 3 kopika asemel) aga kuidagi on ta jõudnud Tallinn – Mõisaküla postivagunisse, kus on mark kustutatud templiga “РЕВЕЛЬ * 239 * МОЙЗЕКЮЛЬ * б” ja lisatud ka Paide sõjaväetsensuuri läbimist kinnitav lilla tempel “Вейсенштейнскій Военный Цензоръ No 2”. Arvatavasti saatja unustas kaardi Tallinnas postkasti lasta ja/või lasi selle postivaguni postkasti, mille tõttu hakkas see Tallinnast sõitma hoopis Mõisaküla poole. Paide linna kaart siiski ei jõudnud kuna “Paide” tsensor tõenäoliselt toimetaski Tallinn-Mõisaküla-Tallinn postivagunis, mis läbis Türi linna ja mille kaudu liikus ka suurem osa Paide posti. Arvatavasti postivagunis lisati ka üles äärde ümber suunamise märkus “Ревель”. Tallinna saabumistempel kinnitab, et kaart jõudis kohale järgmisel päeval, 24. augustil 1915. Jätka lugemist

“Venemaalt”, Vjatka-Petrograd – Appelviken “через Ревель” 1920

0651a-Venemaalt-Vjatka-Petrograd-Tallinn-Appelviken-1920

Siin näeme suhteliselt haruldast postisaadetist aastast 1920, mis saadetud Venemaalt Rootsi, Appelvikenisse läbi Eesti. Kaardipõhjana on kasutatud 1917.a. välja antud Kerenski ajutist tervikasja, mis 1920.a. polnud enam käibiv postimaksevahend. Kuigi kaardipõhjale trükitud mark oli kehtetu polnud saatmiseks marke vaja kuna Nõukogude Liidu algusaastatel prooviti pakkuda rahvale tasuta postiteenust. Samas oli Eesti poolt vaadates tegu maksmata postiteenusega, ning Eestis löödi peale lilla trahvitempel “Venemaalt / T 200 p”, kus “200” parandati postkaartide puhul pliiatsiga “100”-ks. Tähendas see seda, et kaardi saaja pidi maksma 100 penni.  Olen “Venemaalt” trahvitemplitest eelnevalt kirjutanud. Jätka lugemist