Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Paidest Emil Koik’i saadetud kirjadest on olnud juba eelnevalt juttu mitmel puhul aga selle 1921. aastal Inglismaale Leedsi saadetud ümbriku puhul tuleb seda veel teha kuna punase risti heategevusmarkide nelikutega margistatud kirju näeb harva.
Marke on kirjal kokku 35 marga eest, mis vastas 61-80 grammi raskuse välismaise tähitud kirja tariifile. Kiri ongi olnud üsnagi pontsakas, seda on näha postitemplitest, mis äärest hajuvad. Loe edasi “Punase Risti nelikud, Paide – Leeds, 1921”
See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”
Siin fotol näha Käru postkontor, pildistatud kuskil 1920/30-nendatel. Seinal olevatele siltide järgi võib öelda, et samas majas asus ka võõrastemaja, Riigihoiukassa agentuur ja ka Viljandi Linavabriku “linade ja takude wastuvõtupunkt”. Loe edasi “Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938”