Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858

0736d-Vene-Keisririigi-esimene-postmark-1857-Paide-Weissenstein-postiajalugu-ee

10. detsembril 1857 anti välja Vene Keisririigi esimene postmark, mis hakkas ametlikult kehtima 1. jaanuaril 1858. Mark oli hammastamata, nagu ka paljud teiste maade varajased margid. Pildil olev mark on minu jaoks põnev eriti selle tõttu, et see on tembeldatud Paides ja kasutatud on huvitavat kaherealist kuupäevata “вейсен штейнъ” templit, mida Hurda/Ojaste Eesti postiajaloo kataloogis sees ei ole, küll on aga Venemaal välja antud Dobini kataloogis (number 1.05). Selle templi eksisteerimise kohta olen varem teinud ka vastava sissekande, nüüd on siis kindel, et selline tempel siiski eksisteeris. Võib oletada, et see tempel oli kasutusel lühikest aega 1858. aastal kuni tuli uus numbritempel “384”. Võimalik ka, et natuke varem margieelsel perioodil.  Loe edasi “Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858”

Pferdekommando Weissenstein, 1943

0726a-Feldpost-Pferdekommando-Weissenstein-Dortmund-1943

Jätkame hobuseteemaga. Siin näeme välipostikirja, mis saadetud saksa kaprali Oswald Jälme poolt Paidest 19.04.1943 Saksamaale Dortmundi. Tasuta väliposti saatmise eelduseks olev sinine briefstempel on kirjaga Pferdekommando *  Weissenstein. Tõlkes võiks see tähendada Hobuväeosa? Minu jaoks väga huvitav Paide-teemaline leid aga mis oli ja millega tegeles see Paides asunud saksa hobuväeosa, selles osas pole mul õrna aimugi ja hea meelega kuulaks teisi. Loe edasi “Pferdekommando Weissenstein, 1943”

Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848

0697a-Weissenstein-Reval-1848-Karl-Edmund-Girard-Thomas-Clayhills-postiajalugu-ee

Sellel 27. juulil 1848.a. Paidest Tallinnasse saadetud kirjal on kasutatud Paide esimest postitemplit, mis võetigi kasutusele samal 1848. aastal.

0697a-Weissenstein-Paide-postitempelKirjal ei ole marke, kuna postmargid tulid Vene Keisririigis käibele alles 10 aastat hiljem (vt. postitust Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858). Kuigi postmarke veel polnud tuli teenuse eest ikkagi tasuda ja postikulu arvutuse kohta on kirjaümbrisel ka punase tindiga märkus “2/20”, mis tähendab, et kiri kaalus 2 loodi ja tasuda tuli 20 kopikat (1 lood = 12,8 grammi). Ühe loodi postitasu keisririigi piires oli tol ajal 10 kopikat, seega on tegu olnud teise kaalukategooria kirjaga, mis kaalus üle ühe ja alla kahe loodi. 10- ja 20-kopikalised mündid oli sel ajal ikka korralikud, hõbedast. Kes aga võiksid olla kirja saatja ja saaja? Loe edasi “Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848”