Ahto – Lehekülg 44 – Postiajalugu.ee

Korduvkasutatud ümbrik, Paide – Türi – Tallinn 1943

Seda 1943.a. aprillis kulgenud ümbrikku on kasutatud saatmiseks kaks korda. Esimese hooga ma ei saanudki aru, kuidas täpselt see liikunud on aga pärast kahe juustusaia söömist jõudis kohale. Algselt on kiri postitiatud Paidest, Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) Järva Ringkonnast Türile, ERÜ Särevere piirkonnajuhile (J. Amandus, Jaama 3). Paides algselt peale pandud postmark on Türil eemaldatud, kuid näha on osa Paide ametipostitempli jäljendist WEISSENSTEIN (OSTLAND) – c – DDO. Türil võeti ümbrik uuesti kasutusele, nüüd juba Särevere vallavalitsuse poolt ja kasutati seda kirja saatmiseks Tallinna Linna Piirkonnakomissarile. Türilt on kiri uue margiga lähetatud 21. aprillil 1943 ja näha ka Tallinnasse saabumise puhul löödud masintempel kuupäevaga 24. aprill 1943. Saabumistempel oleks pidanud olema tagaküljel, kuid kiri on ekslikult masinasse pandud tagurpidi. Samas ka meile praegu kasulik, kuna määrab kindlaks selle, et algselt kirjal olnud postmark eemaldati enne kohale jõudmist, mitte hiljem mõne entusiastliku margihuvilise poolt. Loe edasi “Korduvkasutatud ümbrik, Paide – Türi – Tallinn 1943”

Ajalehe Postimees panderoll Helsingisse, 1899

Siin näeme atraktiivset vana saadetist — ajalehe Postimees numbri 188 panderolli aastast 1899, mis saadetud Helsingisse. Võimalik, et ajalehte polegi loetud, ristpael tellija aadressiga Helsingi, Suomulaisen Kirjallisuuden Seira (Soome Kirjandusühing?) on alles ümber ja leht ise näeb ilus värske välja. Nagu sama lehe paremalt ülalt nurgast võime lugeda, maksis posti teel aastatellimus Eestis 5 rubla ja välismaale 10 rubla (6 korda nädalas, iga päev saates). Tänase päeva seisuga maksab Postimehe aastatellimus Eestis 156 eurot! Loe edasi “Ajalehe Postimees panderoll Helsingisse, 1899”

15 kop. mark-raha kirjal, Fellin – Riga 1917

See üht ja teist otsa pidi tundmatus olluses ligunenud tähitud kirja ümbrik pole just kõige värskema olekuga aga mis sa teed! Kiri on saadetud 27. veebruaril 1917 Viljandist Riiga ja margistatud peamiselt 1913.a. Romanovite dünastia 300ndaks aastapäevaks välja antud markidega (kiri 10 kop + tähistusmaks 10 kop, kokku 20 kop). Samas üks, pruun 15-kopikane mark, on siin eriti huvitav kuna tegu on mark-rahaga, mis oli nii mark kui ka paberraha korraga. Loe edasi “15 kop. mark-raha kirjal, Fellin – Riga 1917”