Saksa rindesõdurite puhkekodu Vana-Võidu mõisas 1942-44

1940.a. sügisel avati Vana-Võidu mõisas kodumajanduskeskkool, mis küll pikalt tegutseda ei saanud, kuna 1942.a. tehti Saksa okupatsioonivõimude poolt sinna rindesõdurite puhkekeskus. Ülal olev joonistus mõisast on Saksa sõjaväe välipostkaardilt, mis välja antud Austria kirjastuse poolt. Postkaardi tagaküljel on tekst Unser Fronterholungsheim (meie rindesõdurite puhkekeskus).

Seos Austriaga tundub esmapilgul juhuslik, aga allpool on näha veel kaks Vana-Võidu puhkekodu ja Austriaga seotud postsaadetist, seega tekkis küsimus, et kas Vana-Võidus peatusidki valdavalt Saksa sõjaväes teeninud austerlased? Selle ootan vastust neilt, kes asja võib-olla paremini teavad.

Loe edasi “Saksa rindesõdurite puhkekodu Vana-Võidu mõisas 1942-44”

Viljandimaa Omakaitse, päälik Hartvig Reinvalla (Reinvald), 1941

See “kiire” kiri on postitatud saksa okupatsiooni ajal 18. oktoobril 1941.a. Viljandimaa Omakaitse staabist Põltsamaale, saajaks “Viljandimaa Omakaitse VIII pataljoni päälik kapten Hartvig Reinvalla”. Kiri on margistatud septembri lõpus kehtiva hakanud tariifi alusel 60 kopika väärtuses, kasutades kahasse Tartu ja Ülesehitusfondi marke.

Hartvig Wilhelm Reinvalla (Reinvald) oli tegus mees: 1916-1917 osales I maailmasõjas, 1918-1920 Vabadussõjas staabikapten, 1923-1930 õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat, 1927-1935 Paldiski Gümnaasiumi direktor, 1935-1944 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor ja siis nagu näha ka Omakaitse pataljoni pealik. 1944.a. emigreerus koos naisega Saksamaale, kust 1949.a. liikus edasi Ameerika Ühendriikidesse, seal töötas kindlustusfirmas. Suri 95-aastasena New Yorgis 1991.a.

15 kop. mark-raha kirjal, Fellin – Riga 1917

0930a-Romanov-mark-raha-Fellin-Riga-1917-postiajalugu-ee

See üht ja teist otsa pidi tundmatus olluses ligunenud tähitud kirja ümbrik pole just kõige värskema olekuga aga mis sa teed! Kiri on saadetud 27. veebruaril 1917 Viljandist Riiga ja margistatud peamiselt 1913.a. Romanovite dünastia 300ndaks aastapäevaks välja antud markidega (kiri 10 kop + tähistusmaks 10 kop, kokku 20 kop). Samas üks, pruun 15-kopikane mark, on siin eriti huvitav kuna tegu on mark-rahaga, mis oli nii mark kui ka paberraha korraga. Loe edasi “15 kop. mark-raha kirjal, Fellin – Riga 1917”