Postkaart Tallinn 12.02.1944 – Soome välipostkontor 1090 (Aunuksen ryhmä, Esikunta/Aun.RE) läbi Saksa väliposti. Kaardi saajaks major Ernst von Hertzen, Aunuse grupeeringu staabis Karjalas. Saksa postitariif: 15 rpn postkaart välismaale (1.12.1941-1944). Punane kulliga “Geprüft / Oberkommando der Wehrmacht / a” tsensuuritempel Königsbergist, seal tehtud ka kaardi tekstiküljele keemiline töötlemine võimaliku salakirja tuvastamiseks. Postkaardil on väga harva esinev punane tempel “Am Schalter eingeliefert” (Kassas vastu võetud), mida kasutati Tallinna ametipostkontoris nende saadetiste vastu võtmisel, mida ei tohtinud sõja ajal saksa postireeglite alusel postkasti lasta — nagu saadetised välismaale. Lubatud oli tavaliste, ilma pildita postkaartide ja kirjade saatmine ainult vähestesse mittevaenulikesse välisriikidesse väljaspoole sakslaste poolt okupeeritud alasid ning sellised kirjad tuli viia postkontorisse kohale ilma postmarkideta ja seal üle leti anda — margid pani postiametnik ja sellega vähenes tõenäosus, et markide kaudu edastatakse mingit salasõnumit. Ka tuvastati saatja isik. Hurt/Ojaste kataloogis on “Am Schalter eingeliefert” liigitatud tsensuuritempliks. Selle postkaardiga ongi arvatavasti juhtunud, et saatja on selle algselt ise margistanud, näha on ära rebitud postmargi jälg ja ka osa eestikeelest Tallinna postitemplist. Selle peale on kleebitud uus mark, mis sedakorda kustutatud saksa ametipostitempliga Reval – a – DDO 12.02.44 (kell 18). Võimalik ka, et postkaart on algselt postkasti lastud ja pärast tembeldamist märgati, et see on adresseeritud välismaale ning tagastati saajale mingi märkusega, mille peale saatja Artur Pomeranz läks ise postkontorisse kohale. Sel juhul pidi see toimuma päris kiiresti, sest kaarditeksti kirjutamise ja postitempli kuupäev on sama. Aga Soome läinud saadetistega on veel üks huvitav nüanss…
Loe edasi ““Am Schalter eingeliefert”, Tallinn – Soome, KPK 1090 Aunuksen ryhmä, 1944″Silt: Tsensuur
“Zur Berförderung zugelassen” tsensuurikleebis, august 1941, Tartu
18.08.1941 Tartu – Otepää. Saksa okupatsioon. Margistuseks kasutatud nädala jagu varem, 7.08.1941 Tartus välja antud paksul paberil haakristimarki. Sisemaise lihtkirja tariif 30 kop (viimati kehtinud NSV Liidu tariif). Mark on kleebitud NSV Liidu tervikasjale (Michel U68), kattes peale trükitud vene 30 kop postmargi, mis oli tegelikult kehtiv. Ümbrik on avatud tsensuuri poolt, selle kinnituseks on tagaküljele kleebitud Tartu välikomandandi tsensuurikleebis “Zur Berförderung zugelassen/Der Feldkomandant” (“Edastamine lubatud/Välikomandant”), mis oli lühiajaliselt kasutusel ainult Tartus ja seetõttu väga harva esinev.
Tartu postkontor taasavati 26. juulil 1941 pärast Tartu vabastamist Nõukogude okupatsiooni alt. Kuni haakristimarkide ilmumiseni tuli postimaks tasuda sularahas postkontoris kohapeal, sellest sai kirjutatud eelnevas postituses. Kuna Eesti kesk- ja põhjaosa oli endiselt Nõukogude okupatsiooni all, siis sai postiteenust kasutada vaid Lõuna-Eesti piires.
Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941
Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.
7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.
Loe edasi “Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941”