Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid

Saksa okupatsiooni ajal kasutati postipakkide saatmisel paki saatekaarti ehk pakikaarti. Ülal on näha 5. novembril 1943 Suure-Jaanist Tartusse saadetud 4,3-kilose paki saatekaart, kus paki postitasu on 50 penni (1-5 kg). Kaart (Hofmann PK3) on kakskeelne (eesti/saksa) ja neid on teada seitsme erineva trükitekstiga all vasakus nurgas. Ostlandi ajastu pakikaarte on tänapäevani säilinud palju, kuigi valdaval enamikul on eemaldatud kaardi vasakpoolne kviitungiosa, mis anti paki saatjale. Terviklikke pakikaarte, millel on endiselt küljes vasakpoolne osa, nagu siin, näeb harva.

Selline pakikaart sobis saatmiseks Eesti siseselt ja Ida-aladele (Läti, Leedu, Valgevene), kuid mitte mujale. Saksamaa ning muud Saksamaa poolt okupeeritud alad olid erinevas tollitsoonis ja sinna saatmiseks tuli kasutada erinevat pakikaarti (näha all).

Loe edasi “Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid”

Suure Isamaasõja algus juunis 1941, strateegiliste asutuste personali mobiliseerimine

22. juunil 1941 tungisid Saksamaa väed teise maailmasõja käigus Nõukogude Liitu ja algas sõjaperiood, mida Nõukogude Liidus ja ka Eesti NSV-s nimetati Suureks Isamaasõjaks (fašistlike röövvallutajate vastu).

Kohe sõja esimestel päevadel hakati Nõukogude Liidus ning seega ka Eesti NSV-s mobiliseerima strateegiliselt tähtsate asutuste personali, millest jutustavad järgmised 2 postkaarti.

Juba sõja algusele järgmisel päeval, 23. juunil 1941, on Punalipulise Balti Laevastiku Tallinna Laevaremonditehas saatnud oma töötajale Friedrich Usinale järgneva pakilise tööle ilmumise käsu:

Loe edasi “Suure Isamaasõja algus juunis 1941, strateegiliste asutuste personali mobiliseerimine”

Vabastamist tähistavad postmargid, 1941

25.07.1942.a. ajalehes Eesti Sõna ilmus päris huvitav artikkel 1941.a. sõjasuvel Eestis välja antud ajutistest kohalikest postmarkidest (Elva, Otepää, Mõisaküla, Tartu, Pärnu, Nõo jt). Kui tekst on lugemiseks liiga väike, siis ava pilt eraldi veebilehitseja lehel.