Saksa okupatsiooni ajal kasutati postipakkide saatmisel paki saatekaarti ehk pakikaarti. Ülal on näha 5. novembril 1943 Suure-Jaanist Tartusse saadetud 4,3-kilose paki saatekaart, kus paki postitasu on 50 penni (1-5 kg). Kaart (Hofmann PK3) on kakskeelne (eesti/saksa) ja neid on teada seitsme erineva trükitekstiga all vasakus nurgas. Ostlandi ajastu pakikaarte on tänapäevani säilinud palju, kuigi valdaval enamikul on eemaldatud kaardi vasakpoolne kviitungiosa, mis anti paki saatjale. Terviklikke pakikaarte, millel on endiselt küljes vasakpoolne osa, nagu siin, näeb harva.
Selline pakikaart sobis saatmiseks Eesti siseselt ja Ida-aladele (Läti, Leedu, Valgevene), kuid mitte mujale. Saksamaa ning muud Saksamaa poolt okupeeritud alad olid erinevas tollitsoonis ja sinna saatmiseks tuli kasutada erinevat pakikaarti (näha all).
See pakikaart (Hofmann APK2) on saadetud 22. juunil 1944 Tartust Saksamaale, Berliin-Charlottenburgi. Kuna pakk liikus väljapoole Ida-alasid, on kasutatud rahvusvahelist kakskeelset vormi (saksa/prantsuse). Tartus on peale löödud saksapärane TARTU (DORPAT) – d postitempel, ilmselt Saksamaal on lisatud punane juurdemaksutempel Nachgebühr ja sinise pliiatsiga “40” (penni), mis oli tollimaks. Pakk on kaalunud 2 kg ja postitasu on olnud 1,5 marka (1-5 kg Saksamaale ja Saksamaa poolt okupeeritud aladele).
Paki saajaks on kunsti- ja kultuuritegelane Rudolf Johannes Paris, kes oli 1920–1922 Postimehe kunsti- ja karikatuuriosakonna juhataja, 1925–1929 Pallase maali- ja analüütilise joonistamise õppejõud, 1932–1934 “Eesti entsüklopeedia” kunstiosakonna toimetaja ja kaasautor, 1935–1940 Riikliku Propaganda Talituse nõunik, ühtlasi 1938–1939 ajakirja Varamu kunstiosakonna toimetaja. Rudolf Paris läks 1941.a. Saksamaale elama.