Silt: Tartu

Ilma aadressita tervikasi, Tartu Vaksal 1941

25.3.1941 Tartu Vaksal — NSV Liidu sisemaine 20 kop tervikasi, ilma saaja aadressita. Saatja on unustanud kaardile saaja aadressi kirjutada ja kuna puudus ka saatja aadress kaardi tagastamiseks, suunati see edasi Tallinna peapostkontorisse hoiule ja hävitamisele. Tartus on lisatud lisatud sinine tempel “Tagasi/Hoiule: aegumisel, saatja poolt nõudmata, saatja tundmata, aadress puudulik. Tartu Vaksali postkontori ülem”, kus “aadress puudulik” on põhjusena alla joonitud ning suuremalt on lisatud sinise pliiatsiga “Hoiule”. Hoiule suunatud kaardid tavaliselt hävitati peale paarikuist ooteaega. Harva esinev, kuna enamik hävitati.

Loe edasi “Ilma aadressita tervikasi, Tartu Vaksal 1941”

Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941

Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.

7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.

Loe edasi “Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941”

Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid

Saksa okupatsiooni ajal kasutati postipakkide saatmisel paki saatekaarti ehk pakikaarti. Ülal on näha 5. novembril 1943 Suure-Jaanist Tartusse saadetud 4,3-kilose paki saatekaart, kus paki postitasu on 50 penni (1-5 kg). Kaart (Hofmann PK3) on kakskeelne (eesti/saksa) ja neid on teada seitsme erineva trükitekstiga all vasakus nurgas. Ostlandi ajastu pakikaarte on tänapäevani säilinud palju, kuigi valdaval enamikul on eemaldatud kaardi vasakpoolne kviitungiosa, mis anti paki saatjale. Terviklikke pakikaarte, millel on endiselt küljes vasakpoolne osa, nagu siin, näeb harva.

Selline pakikaart sobis saatmiseks Eesti siseselt ja Ida-aladele (Läti, Leedu, Valgevene), kuid mitte mujale. Saksamaa ning muud Saksamaa poolt okupeeritud alad olid erinevas tollitsoonis ja sinna saatmiseks tuli kasutada erinevat pakikaarti (näha all).

Loe edasi “Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid”