Silt: Tartu

Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941

Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.

7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.

Loe edasi “Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941”

Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid

Saksa okupatsiooni ajal kasutati postipakkide saatmisel paki saatekaarti ehk pakikaarti. Ülal on näha 5. novembril 1943 Suure-Jaanist Tartusse saadetud 4,3-kilose paki saatekaart, kus paki postitasu on 50 penni (1-5 kg). Kaart (Hofmann PK3) on kakskeelne (eesti/saksa) ja neid on teada seitsme erineva trükitekstiga all vasakus nurgas. Ostlandi ajastu pakikaarte on tänapäevani säilinud palju, kuigi valdaval enamikul on eemaldatud kaardi vasakpoolne kviitungiosa, mis anti paki saatjale. Terviklikke pakikaarte, millel on endiselt küljes vasakpoolne osa, nagu siin, näeb harva.

Selline pakikaart sobis saatmiseks Eesti siseselt ja Ida-aladele (Läti, Leedu, Valgevene), kuid mitte mujale. Saksamaa ning muud Saksamaa poolt okupeeritud alad olid erinevas tollitsoonis ja sinna saatmiseks tuli kasutada erinevat pakikaarti (näha all).

Loe edasi “Saksamaa Ida-alade (Ostland) pakikaardid”

Suure Isamaasõja algus juunis 1941, strateegiliste asutuste personali mobiliseerimine

22. juunil 1941 tungisid Saksamaa väed teise maailmasõja käigus Nõukogude Liitu ja algas sõjaperiood, mida Nõukogude Liidus ja ka Eesti NSV-s nimetati Suureks Isamaasõjaks (fašistlike röövvallutajate vastu).

Kohe sõja esimestel päevadel hakati Nõukogude Liidus ning seega ka Eesti NSV-s mobiliseerima strateegiliselt tähtsate asutuste personali, millest jutustavad järgmised 2 postkaarti.

Juba sõja algusele järgmisel päeval, 23. juunil 1941, on Punalipulise Balti Laevastiku Tallinna Laevaremonditehas saatnud oma töötajale Friedrich Usinale järgneva pakilise tööle ilmumise käsu:

Loe edasi “Suure Isamaasõja algus juunis 1941, strateegiliste asutuste personali mobiliseerimine”