Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
See foto põlenud Petseri kesklinnast on saadetud Petserist 4. juunil 1939.a., ehk kümmekond päeva pärast suurt tulekahju. Mis tol päeval täpselt juhtus võib lugeda huvitavast ajalooartiklist Petseri põles tundidega tuhaks (Õhtuleht, 22.05.2004), mille kokkuvõte kõlab nii:
Purjutaja süüdatud puukuur päästis 65 aastat tagasi Petseris valla Eesti 20. sajandi suurima rahuaegse tulekahju – paari tunniga põles maha 212 maja ehk kolmandik linnast.
Siin näha harvaesinev raamatu saatmise ristpael ehk panderoll, mis lähetatud Tartu vaksalist Paidesse August Tobrole 17. novembril 1937.a. Eesti Kirjanduse Seltsi poolt. Margistatud on see paksust jõupaberist keeratud ristpael kolme 2-sendise Pätsi margiga ehk 6 sendiga, mis vastas 101-150 grammise trükktoote saatmise tariifile, kuid kuna saadetisel on märge “RAAMAT”, siis arvatavasti oli saadetis raskem ja kasutati kirjastustele pakutud 50-protsendise hinnaalandusega eritariifi, mille puhul sai 6 sendi eest saata 251-300 grammise trükitoote. Viimase puhul pidi allahindluse saamiseks olema saadetisel märge “raamat” või “oma kirjastus”. Loe edasi “Raamatusaadetise ristpael, Tartu-Vaksal – Paide, 1937”
See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”