Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941

0582a-Tartu-Tallinn-segafrankeering-1941

See tähitud kirjaümbrik pole visuaalselt just kõige atraktiivsem, kuid postiajalooliselt siiski põnev. 1941.a. jaanuaris saadetud kirja margistamiseks on kasutatud Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi postmarke segamini, ehk siis tegu on segafrankeeringuga. Sel hetkel kehtis Nõukogude Liidus ja seega ka Eestis sisemaalise tähitud kirja tariif 60 kopikat (30 kop. kiri + 30 kop. tähistusmaks). Siin on aga peal 20 kopikat pluss 33 senti. Miks nii? 24. novembril 1940.a. käibele tulnud vene rubla ja krooni vahetuskurss oli 1,25 rubla = 1 kroon, ehk 33 senti oli võrdne 41,25 kopikaga. Kirjal on seega marke 61,25 kopika eest, mis katab 60-kopikalise tähitud kirja tariifi. Loe edasi “Tartu – Tallinn segafrankeering 18s Pätsiga, 01.1941”

Ametlik kiri Paide – Mäeküla – Palu, 11.1940

0346-Paide-Vallavalitsus-Mäeküla-1940

Selle ametliku margistamata kirja saatjaks on Paide Vallavalitsus ja saajaks Gustav Müller, Veski talu, Palu küla (Mäeküla kaudu). Marki pole tõenäoliselt seetõttu, et postimaks, mis trükitöö puhul oli sel hetkel 3 senti, kanti arveraamatusse ja maksti hiljem. Sellist arveraamatu kaudu postitasu maksmist said kasutada riigiasutused ja omavalitsused, kuigi sel juhul tuli kirjale teha märge “ametlik”, mis siin küll puudub. Kuid kuna kirjal on siiski Paide Vallavalitsuse ametlikud templid siis on tõenäoline, et selle kirja postitasu on ka sarnaselt arveraamatu kaudu makstud.

Kirja saatmise ajal, 7. novembril 1940.a., oli Eesti juba ENSV. Halb aeg aga postiajalooliselt huvitav.

Ümbriku sain Ameerika Ühendriikidest.

“Tagasi / pole postiühendust” 1941/1944

0403
Saajaks Tarvastu Põllumajanduslik Krediitühing, Mustla.

Mõni aeg tagasi ilmus välja 8 sarnast 1941.a. aasta juuli alguses (3. ja 4. juuli) Tallinnast Põllumajanduslikust Pangast saadetud ümbrikku, mis on kõik saatjale tagastatud, peal pliiatsiga erineval kujul märgitud “Tagasi”. Loe edasi ““Tagasi / pole postiühendust” 1941/1944″