Selle kaardi on kodustele saatnud Piiumetsa noormees August Sidron (1899-1918) Saksa Hammersteini vangilaagrist 27. aprillil 1918.a. Hammersteinis asus suur venelastest sõjavangide laager nii esimese kui teise maailmasõja ajal. Praegu asub see koht Poola territooriumil ja kannab nime Czarne. Kaarti on enne teele panemist veel ligi kuu aega tõenäoliselt tsensuuri poolt kinni hoitud, lähetamistempel Tuchel (praegu Tuchola) kuupäevaga 25. mai 1918. Kaart on seega saabunud Saksa okupatsiooni ajal. Saajaks on isa Juhan Sidron, Piiumetsa mõisas, üle Paide. Jutust tuleb välja, et nad elasid Nurga talus, mis asub Piiumetsa ja Vahastu vahel. Loe edasi “Postkaart Hammersteini vangilaagrist, 1918”
Silt: Tsensuur
Paide tsensuur Tallinna kohalikul postkaardil, 1915
Siin üks väike kurioosum – Paide sõjaväetsensuuri tempel Tallinna kohalikul postkaardil. Postkaart on adresseeritud kui Tallinna kohalik (aadressis viimane rida “Siin”) ja frankeeritud kui kohalik trükktoode (1-kopikane mark 3 kopika asemel) aga kuidagi on ta jõudnud Tallinn – Mõisaküla postivagunisse, kus on mark kustutatud templiga “РЕВЕЛЬ * 239 * МОЙЗЕКЮЛЬ * б” ja lisatud ka Paide sõjaväetsensuuri läbimist kinnitav lilla tempel “Вейсенштейнскій Военный Цензоръ No 2”. Arvatavasti saatja unustas kaardi Tallinnas postkasti lasta ja/või lasi selle postivaguni postkasti, mille tõttu hakkas see Tallinnast sõitma hoopis Mõisaküla poole. Paide linna kaart siiski ei jõudnud kuna “Paide” tsensor tõenäoliselt toimetaski Tallinn-Mõisaküla-Tallinn postivagunis, mis läbis Türi linna ja mille kaudu liikus ka suurem osa Paide posti. Arvatavasti postivagunis lisati ka üles äärde ümber suunamise märkus “Ревель”. Tallinna saabumistempel kinnitab, et kaart jõudis kohale järgmisel päeval, 24. augustil 1915. Loe edasi “Paide tsensuur Tallinna kohalikul postkaardil, 1915”
Tsensuuri poolt kinni peetud kiri Hollandisse, 1939
See 18. oktoobril 1939.a. Tallinnast Hollandisse postitatud kiri on avatud Eestis tsensuuri poolt ja siis uuesti suletud käepärase postkontortes kasutusel olnud liimipaberiga millel kiri “Tähitud postikimp”. Kiri on tsensuuri poolt kinni peetud, selle kinnituseks on tagaküljele löödud ovaalne tempel tekstiga “Kinnipeetud”. Eestis kehtestati 1939.a. tsensuur Nõukogude Liidu nõudmisel seoses NSVL-i sõjaväebaasidega (kardeti sõjaväeosade asukohtade ja liikumiste lekkimist välismaale). Tsenseerimisega alustati 17. oktoobril¹ ehk siis selle kirja saatmisele eelneval päeval. Loe edasi “Tsensuuri poolt kinni peetud kiri Hollandisse, 1939”