Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.
7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.
Teelahkme 7. juuli 1941 – Tartu 13. oktoober 1941. Sisemaine kiri, Nõukogude Liidu tariif 30 kop. Kiri postitati Nõukogude võimu alt, aga algselt Tartusse ei jõudnud, kuna postiühendus oli järgmisel päeval ilmselt katkenud seoses venelaste Tartu lõunaosast välja tõmbumisega. Kiri jõudis Tartusse kohale ligi 3 kuud hiljem, kui oktoobri alguses saksa okupatsiooni ajal oli post üle Eesti taas liikuma pandud. Adressaadile seda aga kätte toimetada ei õnnestunud, 14. oktoobril on postiametnik teinud kirja tagaküljele pliiatsimärkuse “Kalaturu 3 / Maja on ära põlenud”.
Kalaturu tänav peaks jääma alloleval fotol üle jõe ja pildist välja paremale.
Massimõrv Tartu vanglas, 8-9. juuli 1941
Pärast okupantide väljaajamist linna lõunaosast selgus, et Tartu vanglas on NKVD poolt toime pandud massimõrv. Vangla üleküllastunud kongides hoiti üle 600 valdavalt kommunistlike repressioonide ohvrit, keda rinde lähenedes hakati mujale ära vedama. 8. juuli õhtuks oli vanglas veel alles 223 kinnipeetavat, kellest teadaolevalt 193 kiiruga hukati. Laibad maeti kuritöö varjamiseks vanglaaeda kaevatud aukudesse või visati vangla kaevu. Kuuest mõrvarist-käsutäitjast neli olid eestlased.
Tartu 8. juuli 1941 – Tallinn. Nõukogude tervikasi, sisemaine tariif 20 kop. Postitatud Tartu lõunaosas (saatja Aia tn 2, praegune Vanemuise tn), postitempli järgi töödeldud Tartu postimajas 8. juulil kell 17-21. Võib oletada, et samal ajal tehti Tartu vanglas, mis asus mitte kaugel postimaja kõrvaltänaval, juba ettevalmistusi massimõrvaks, või oli sellega juba algust tehtud. Seoses ülestõusuga kaart koheselt Nõukogude okupatsiooni all olevasse Tallinnasse enam ei liikunud — sellest annab tunnistust punase pliiatsiga tsensuuri poolt peale kirjutad “K” (kontrollitud), mida kasutati juba saksa okupatsiooni ajal. Võib oletada, et kaart liikus edasi Tallinnasse 3 kuud hiljem, oktoobri alguses, kui post üle Eesti taas liikuma hakkas.
Kaardi saatmise päeval, 8. juulil, hakati Tartu lõunaosas vaikselt okupante kimbutama. Karl Talpak kirjutab[1]:
“Esimeseks tulistajaks bolševikkude pihta osutus H. Tammin, kes 8. juulil kell 15.00 Rüütli ja Suurturu nurgal tulistas üht militsionääri ja sai sellelt 9-mm püstolkuulipilduja. Miilitsa mootorratta viis ära A. Rändes. Mõlemal olid sel ajal oma iseseisvad relvastatud salgad. H. Tamminil oli suletud ja barrikadeeritud „Ateeni” kohvikus linna südames juba 8. juulil koos ligi 30 relvastatud meest. Neil oli oma salasõna ja kohviku saalis suur sini-must-valge lipp vardas.”
Kas keegi leiab 9. juuli või järgnevate päevade Tartu postitempli, või oli 8. juuli viimane päev Nõukogude okupatsiooni ajal, mil post töötas?
Allikad:
[1] Ülestõus Tartus, Postimees 9-11. 07.1942
[2] Tartu ülestõus (Vikipeedia)
[3] Massimõrv Tartu vanglas (Vikipeedia)