Täna teeme juttu PARO tervikasjadest, mis on harva esinevad ja kogujate poolt otsitud. 28 erineva kujundusega PARO reklaamümbrikud ilmusid postiasutustesse müügile 23. detsembril 1937.a. Tegu oli pealetrükitud margi ja reklaamidega varustatud kokku volditud kirjapaberitega, mida müüdi postkontoris ainult 5 sendi eest, kuigi peale trükitud margi väärtus oli 10 senti (riigisisene lihtkirja tariif). Väljaandjaks oli Eesti Punane Rist ja tehnilise poolega tegeles reklaamifirma PARO. Asi käis minu arusaamist mööda nii, et Punane Rist maksis riigituludesse 10 senti iga peale trükitud margi eest ja ise sai ta reklaamiandjate käest ühel kirjal olevate reklaamide eest rohkem kui 10 senti, ehk siis selle vahe jättis endale Noorte Punase Risti toetuseks. Kui suure osa sai Punane Rist endale tagasi 5-sendisest müügihinnast, seda ei oska arvata. Kokku oli 28 erinevate reklaamidega ümbrikku, igaühe tiraaž suurusjärgus 1050 tükki. Esikülje all vasakul on number 1-28. Kuna tiraaž oli väike, siis on nende hind käesolevad ajal kuskil €100-300 (kõrgem väärtus on postist läbi käinud õigesti margistatud saadetistel). Erandiks nr. 15 kohvik Kultase reklaamiga, mille hind on kõrgem, kuna suurem osa selle tiraažist on kuhugi kadunud.
Loe edasi “PARO tervikasi nr. 13, A. Brandmann, Paide-Saksamaa 1938”Silt: Paide
Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941
Eelnevalt oleme siin uurinud 1941.a. augustis Punarmeesse mobiliseeritute rongile pandava Saalomon Saagpaki viimast kirja kodustele, mis oli üsnagi traagiline.
Siinne huvitav ja palju reisinud saadetis on postitatud sarnast Punaarmeesse mobiliseeritu saatust jagava Johannes Konsiku poolt ligi nädal varem, 28. juulil 1941 Tallinna sadamast. Lisaks sellele, et mõlemad kaardid on nende meeste viimane katse kodustele teada anda oma saatusest, ühendab neid veel see, et kaart liikus Tallinnast edasi alles ligi 3 kuud hiljem, Saksa okupatsiooni ajal, kui eraisikute post oli taas üle Eesti liikuma hakanud (Paide transiittempel on siin kuupäevaga 29. oktoober 1941). Kaardi postitamise ajal olid Saksa väed jõudnud Kesk-Eestis juba Türi – Jõgeva liinile, Paide vallutati nädalapäevad hiljem. Mõlemad mobiliseeritute postkaardid on saadetud samasse kanti — üks Öötlasse ja teine ca 5 km eemal asuvasse Viisu.
Saaja aadressiks on Järvamaal asuv Öötla algkool, neiu Linda Konsik. Nagu paljudest kaardi esiküljel olevatest märkmetest nähtub, pole adressaati Öötla algkoolist 3 kuud hiljem enam leitud. Tõenäoliselt Öötlas on sinise pliiatsiga lisatud uueks aadressiks “Paide” ja “Eivere lastekodu”. Kuna ka seal pole adressaati leitud, on lisatud teise sinise pliiatsiga järgmiseks aadressiks “Viljandi”. Kuskil on ka lisatud punasega märge “Ära sõitnud Viljandi”. Viljandis omakorda pole saajat leitud, lisatud on aadressilaua märge “Viljandis reg(istreeritud) ei ole” ja punasega “Tagasi”. Viimane tähendab kaardi saatjale tagastamist. Kuna aga saatja aadressi pole, siis lisati veel “Hoiule” ja kaart suunati Tallinna peapostkontorisse, kus sellised “omanikuta” saadetised hiljem üldjuhul hävitati. Kaart on seega liikunud umbes sellisel marsruudil: Tallinn – Paide – Öötla – Paide – Eivere – Paide – Viljandi – Tallinn.
Kaardi tagaküljel on järgnev, ilmselt kiiruga kirjutatud tekst: Loe edasi “Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941”
Inflatsiooniaegne postkaart, Odessa-Paide 1922
See inflatsiooniaegne tähitud postkaart on saadetud tollal Nõukogude Venemaa koosseisus olnud Ukraina linnast Odessast Paidesse 3. aprillil 1922. aastal, saajaks Helene Franziska Ernestine Kyma (Doege). Postmarke on siin näha tervelt 28000 rubla väärtuses. Kui veel 1921.a. maksis Nõukogude Venemaal tähitud postkaardi välismaale saatmine 14 rubla, siis 1. aprilliks 1922 oli tariif tõusnud 48000 rubla peale ning sama kuu lõpuks oli see juba müstilised 320000 rubla. Loe edasi “Inflatsiooniaegne postkaart, Odessa-Paide 1922”