Silt: Eluolu

U/Ü AIK Johannes Lorup & Ko ümbrik, Tallinn – Böhlitz-Ehrenberg, 1940

See ümbrik on lähetatud 12. oktoobril 1940, ENSV-perioodil, Tallinnast Leipzigi lähedale Böhlitz-Ehrenbergi, saatjaks firma U/Ü AIK Johannes Lorup & Ko. Kiri on margistatud välimaa tariifi kohaselt üksiku 30-sendise postituvimargiga, mis kirjadel üksikuna suhteliselt harva esinev, kuna oli käibel umbes pool aastat.

Johannes Lorup oli Eesti Vabariigi aegne suurärimees, rahvusliku klaasitööstuse rajaja. 1940. aastaks töötas Tallinnas tema firmas Joh. Lorup’i klaasivabrik ligi 500 inimest, kuid firma natsionaliseeriti peale juunipööret. Kuna Lorupil oli tehase töötajate silmis hea tööandja maine, siis teda punavõimude poolt koheselt ei arreteeritud, vaid jäeti tehasesse tööle tehnilise juhina. Alates 1941.a. kevadest kandis tehas nime Tarbeklaas.[1]

Loe edasi “U/Ü AIK Johannes Lorup & Ko ümbrik, Tallinn – Böhlitz-Ehrenberg, 1940”

Kiri Hjalmar Mäelt Heinrich Himmlerile, 1943

31. augustil 1943 Tallinnast Berliini saadetud ümbrik on adresseeritud Reichsminister ning Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile ning selle on saatnud Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe.

Kiri on saadetud lennupostiga (tariif 12 penni kiri + 5 penni lennupostitasu, seega 3 penni üle frankeeritud) ja masintempli järgi võib öelda, et see on lastud Tallinnas postikasti ning on algselt kulgenud läbi Eesti postisüsteemi, mitte läbi Saksa Ametiposti (Dienstpost). Tähtsate isikute kirjavahetus lihtkirjana ja läbi Eesti postisüsteemi annab kinnitust, et meie postisüsteemi võis usaldada. Königsbergis on kirjale löödud lilla tsensuuritempel “Aa”, mis näitab, et tsensor kirja ei avanud.

Loe edasi “Kiri Hjalmar Mäelt Heinrich Himmlerile, 1943”

Alfred Rosenbergi kultuuriväärtuste röövimise töögrupp, Dorpat/Tartu 1942

Sellel tüüpilisel 12-pennise Ostlandi margiga Saksa okupatsiooni aegsel kirjal on postmark kustutatud Saksa Ametiposti (Dienstpost) tummtempliga (kp 27.8.1942). Ilma kohanimedeta tummtempleid kasutati üldjuhul sõjaoludes sooviga varjata postisaadetise saatmise kohta ja eriti abiks olid need sõjaväekirjade puhul, kuna aitasid varjata väeosa asukohta. Selle kirja puhul teame, et see on postitatud Tartus, kuna kirja tagaküljele on saatja löönud asutuse templi: Einsatzstab Reichsleiter Rosenberg / Für die besetzten Gebiete / Arbeitsgruppe Estland / Aussenstelle Dorpat. Ehk siis kiri on saadetud kultuuriväärtuste röövimisega tegelenud Alfred Rosenbergi eritöögrupi¹ Tartu osakonnast.

Loe edasi “Alfred Rosenbergi kultuuriväärtuste röövimise töögrupp, Dorpat/Tartu 1942”