Eluolu – Lehekülg 5 – Postiajalugu.ee

Umsiedlung – baltisakslaste Saksamaale ümberasumine 1939-1941

Täna uurime mõningaid postisaadetisi, mis räägivad meile baltisakslaste Saksamaale ümberasumisest ehk Umsiedlung’ist.

23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Plaanitav massiivne ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas Riigipäevas kõne, milles rõhutas vajadust Ida-Euroopa rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele mitmesse riiki laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada. Regulaarsed laevareisid ümberasujate äraviimiseks kestsid Eestis 18. oktoobrist 14. detsembrini 1939 Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest.[1]

Loe edasi

“Hukkunud Põhjamerel” – Saksa allveelaeva poolt uputatud kaubaaurik “Agu” lugu, 1939/1940

See 3. aprillil 1940.a. Tallinna Maksuametist Liivale, Rudolf Õllele saadetud tähitud kiri on sama kuu lõpul saatjale tagastatud. Punase tindiga on peale kirjutatud märkmed “Rud. Õlle hukkunud Põhjamerel / Tagasi. Tallinn-Harju Maksuinspektorile”. Mis juhtus?

Kuigi II maailmasõda jõudis otseselt Eesti pinnale 1941.a. suvel, siis see sõda nõudis esimesed eestlastest ohvrid juba 1939.a. ning omajagu ohvreid oli meremeeste seas, kes teenisid tsiviillaevadel. Sakslased kuulutasid Suurbritanniale mereblokaadi ja ähvardasid Suurbritanniaga kaubavahetust pidavad laevad põhja lasta, ja seda nad ka tegid. 1939.a. lõpus uputati sakslaste poolt Põhjamerel ja mujal neli Eesti laeva, millel seilas kokku ligi sada meremeest.[1] Laevade saatus sai tihti teatavaks alles aastaid hiljem, seni spekuleeriti nende saatusega, nagu ka järgnevas 1940.a. märtsi ajaleheartiklis.

Loe edasi

1940.a. Tuneesiast saadetud postkaart räägib meile loo aurikust “Kuressaar” (mis enam kunagi Eestisse ei jõudnud)

Selle vaatekaardi postitas 19. mail 1940 tollal 16-aastane meremees Hektor Raagus sadamalinnast Sfax, mis asub Põhja-Aafrikas Tuneesias, oma vennale Tallinnasse. “Aafrika kõrvetava päikese all” kirjutatud kaardilt saame teada, et ta sai põhipalka juurde ja see on nüüd 140 krooni, ning ta olevat ka ostnud 500 frangi ehk 50 krooni eest uue sinise triipudega ja hästi istuva ülikonna. Suurupis sündinud Hektor Raagus teenis aurulaeval Kuressaar, mis väljus Eestist 21. oktoobril 1939 [1].

Juunis 1940, kui see postkaart Eestisse jõudis, olid siin asjad juba ärevad, punaarmee okupeeris Eesti ja valitsus hakkas vahetuma. Augustiks, kui siin juba ENSV välja kuulutatud, oli aurik “Kuressaar” jõudnud vahepeal Eestit külastamata New Yorki. 1. augustil said välisvetes viibivad Eesti laevad käsu sõita viivitamatult lähimasse NSV Liidu sadamasse aga paljud laevad ignoreerisid seda käsku ja ei soovinud tagasi Nõukogude Eestisse naasta. Jüri Vendla kirjutab sellest järgmise huvitava loo [2]:

Loe edasi