Mark vanal postkaardil võib olla kleebitud nurga all, külili või hoopis tagurpidi täiesti juhuslikult, või siis ka mitte. Võib-olla saatja rääkis postmargi keeles?
Loe edasi “Postmargi keel”Kataloogis puuduvad frankeerimismasinate jäljendeid aastatest 1940-1941
Eesti postiajaloo käsiraamatus (Hurt/Ojaste) on toodud 5 venestatud frankeerimismasina jäljendit Nõukogude Eesti perioodist 1940-1941 (katalooginumbrid 48-52). Siinkohal toon välja veel lisaks 3 uut kataloogis mainimata sama perioodi frankeerimismasinate jäljendit, mis on vahepeal välja ilmunud. Kui kellelgi on veel jäljendeid, mida pole kataloogis või on mõni sarnane siin ära toodutele, siis palun lahkesti teada anda.
Loe edasi “Kataloogis puuduvad frankeerimismasinate jäljendeid aastatest 1940-1941”Th. Allard, Linköping — kirev rämps
Vanema Eesti postiajalooga tegeleja satub pigem varem kui hiljem ülevoolavalt margistatud ümbrikele, mis saadetud aadressile Th. Allard, Linköping, Rootsi. Valdavalt on peal margid millel “haruldane” postimeistrihammastus, ehk siis postkontoris kohapeal tehtud hammastus. Neid ümbrikke on pidevalt müügil erinevates oksjonikeskkondades ja tihti kõrge hinnaga. Reaalselt on aga pigem tegu levinud filatelistliku rämpsuga, millel pole kohta tõsises postiajalookogus. Järgnevalt uurime neid natuke lähemalt.
Loe edasi “Th. Allard, Linköping — kirev rämps”