Postmargi keel

Eestis 1920nendatel aastatel välja antud postkaart “Postmargi keel”

Mark vanal postkaardil võib olla kleebitud nurga all, külili või hoopis tagurpidi täiesti juhuslikult, või siis ka mitte. Võib-olla saatja rääkis postmargi keeles?

Millalgi 1890ndate aastate paiku hakkasid välismaal ilmuma õpetused, kuidas postmargi eri nurkade all postkaardile kleepimisega sõnumit edastada. See sai üsna trendikaks ja 20. sajandi esimesest kümnendist on teada paljude riikide postkaarte, mis tutvustavad postmargi keelt. Eestis välja antud postkaart “Postmargi keel” trükiti arvatavasti 1920nendatel. Venemaa Keisririigis ilmusid sarnased kaardid juba 1905. aasta paiku.

Vene Keisririigis välja antud postmargi keele postkaart. Eestis välja antud postkaardil on sellega võrreldes alumise rea vasak- ja parempoolne mark tagurpidi.

Postmargi keele mõte oli iseenesest lihtne — postmargiga sõnumi edastamiseks tuli mark kleepida vastava nurga all, või nagu tekst eestikeelsel kaardil ütleb: “Kui ühte ülemaltähendatud mõtet awaldada, on waja marki märgitud lamawuses aadressi poolele pääle kleepida“.

Arvata võib, et sellest postmargi keelest tõusis vahel ka tüli, sest nii saatja kui saaja pidid neid margisõnumeid tõlgendama üheselt, mis arvatavasti polnud tihti nii lihtne, kuna erinevatel postmargi keele kaartidel ja juhendites olid mõningad erinevused.

Allpool mõned Eestis kulgenud postkaardid, millel on markide lisamisel tõenäoliselt kasutatud postmarki keelt. Eks tihti kleebiti mark nurga all või tagurpidi ka täitsa juhuslikult, ilma postmargi keelest midagi teadmata. Vahel ka suurem mark lihtsalt ei mahtunud aadressi kohale püstiselt ära ja eriti kommertsümbrikutele on marke kleebitud iga nurga all täiesti juhuslikult, kuna tihti oli vaja kiirelt kümneid ümbrikke margistada ja margid “plätserdati” peale kuidas juhtus.

1926.a. Petserist Tallinnasse Tondi sõjakooli kursandile saadetud sünnipäevakaart. Mark vasakule nurga all sõnumiga “pean sind alati meeles”. Postkaart pole siiski adressaadini jõudnud, ülal paremal on pliiatsiga märge “Tundmatu”, ülal punane tempel “Postkastist/Väljavõetud” näitab, et kaart lasti tagasi postkasti ning saadeti tagasi (all pliiatsiga märge “Tagasi saata”).
1939.a. Vodjalt Saadjärve postiagentuuri saadetud Naiskodukaitse logoga ümbrik. Mark vasakule nurga all sõnumiga “pean sind alati meeles”. Ümbrike puhul on keerulisem tuvastada, kas on kasutatud postmargi keelt või on mark nurga alla juhuslikult.
1920.a. Kablist Mõisakülla saadetud uusaastakaart. Teksti lugedes võib arvata, et postmark edastab sõnumit “armastan sind”.
1946.a. Obinitsast Võrusse kulgenud kaardil on tõenäoliselt kasutatud postmargi keelt sõnumiga “armastan sind”. Kuigi oli taas ENSV, on postmargi tembeldamiseks kasutatud Eesti Vabariigi aegset eestikeelset Obinitsa postiagentuuri postitemplit tekstiga OBINISTE AG. Võru saabumistempel venekeelne.

Eri maade postmargi keelega postkaartide pilte saab näha koos inglise keeles taustajutuga sellest blogist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.