02. Venemaa Keisririik (1721-1917) – Lehekülg 6

Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858

10. detsembril 1857 anti välja Vene Keisririigi esimene postmark, mis hakkas ametlikult kehtima 1. jaanuaril 1858. Mark oli hammastamata, nagu ka paljud teiste maade varajased margid. Pildil olev mark on minu jaoks põnev eriti selle tõttu, et see on tembeldatud Paides ja kasutatud on huvitavat kaherealist kuupäevata “вейсен штейнъ” templit, mida Hurda/Ojaste Eesti postiajaloo kataloogis sees ei ole, küll on aga Venemaal välja antud Dobini kataloogis (number 1.05). Selle templi eksisteerimise kohta olen varem teinud ka vastava sissekande, nüüd on siis kindel, et selline tempel siiski eksisteeris. Võib oletada, et see tempel oli kasutusel lühikest aega 1858. aastal kuni tuli uus numbritempel “384”. Võimalik ka, et natuke varem margieelsel perioodil. Loe edasi “Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858”

UPU juubelitervikasi, Zürich – Fellin 1900

See kauni kujundusega Šveitsi tervikasi aastast 1900 anti välja Ülemaailmse Postiliidu (UPU) 25. aastapäevaks (Michel P33). Kaart on postitatud Zürichis 24. oktoobril 1900.a., saajaks herrn J. Rieprich, Lederhandlung, Fellin, Russland, Livland. Viljandisse on kaart aga näiliselt jõudnud juba enne postitamist, 15. oktoobril 1900. Põhjus selles, et Šveitsis oli kasutusel uuem Gregoriuse kalender, Venemaal aga vana Juliuse kalender, mille vahe 13 päeva. Uue kalendri järgi jõudis kaart pärale 28. oktoobril, ehk siis neli päeva hiljem.

Selle rohkem kui 100-aastase tervikasja Micheli kataloogihind on väga madal — ainult 1 euro. Nii odavat asja polegi ma siin enne näidanud! 🙂 Samas ma oletan, et vaatamata ülimadalale kataloogihinnale pole paljud kogujad sellist kaarti näinud Eestisse saadetuna. Loe edasi “UPU juubelitervikasi, Zürich – Fellin 1900”

Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848

Sellel 27. juulil 1848.a. Paidest Tallinnasse saadetud kirjal on kasutatud Paide esimest postitemplit, mis võetigi kasutusele samal 1848. aastal.

Kirjal ei ole marke, kuna postmargid tulid Vene Keisririigis käibele alles 10 aastat hiljem (vt. postitust Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858). Kuigi postmarke veel polnud tuli teenuse eest ikkagi tasuda ja postikulu arvutuse kohta on kirjaümbrisel ka punase tindiga märkus “2/20”, mis tähendab, et kiri kaalus 2 loodi ja tasuda tuli 20 kopikat (1 lood = 12,8 grammi). Ühe loodi postitasu keisririigi piires oli tol ajal 10 kopikat, seega on tegu olnud teise kaalukategooria kirjaga, mis kaalus üle ühe ja alla kahe loodi. 10- ja 20-kopikalised mündid oli sel ajal ikka korralikud, hõbedast. Kes aga võiksid olla kirja saatja ja saaja? Loe edasi “Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848”