Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848

0697a-Weissenstein-Reval-1848-Karl-Edmund-Girard-Thomas-Clayhills-postiajalugu-ee

Sellel 27. juulil 1848.a. Paidest Tallinnasse saadetud kirjal on kasutatud Paide esimest postitemplit, mis võetigi kasutusele samal 1848. aastal.

0697a-Weissenstein-Paide-postitempelKirjal ei ole marke, kuna postmargid tulid Vene Keisririigis käibele alles 10 aastat hiljem (vt. postitust Venemaa esimene postmark Paide templiga, 1858). Kuigi postmarke veel polnud tuli teenuse eest ikkagi tasuda ja postikulu arvutuse kohta on kirjaümbrisel ka punase tindiga märkus “2/20”, mis tähendab, et kiri kaalus 2 loodi ja tasuda tuli 20 kopikat (1 lood = 12,8 grammi). Ühe loodi postitasu keisririigi piires oli tol ajal 10 kopikat, seega on tegu olnud teise kaalukategooria kirjaga, mis kaalus üle ühe ja alla kahe loodi. 10- ja 20-kopikalised mündid oli sel ajal ikka korralikud, hõbedast. Kes aga võiksid olla kirja saatja ja saaja? Loe edasi “Paide esimene postitempel, Weissenstein – Reval 1848”

Adolf Seidelberg, Weissenstein – Jurjew 1898

0388a-Weissenstein-Seiderberg-Matthiesen

Selline pealetrükitud 3-kopikase margiga postkaart (Michel P9) on üks levinuim tsaariaegne postisaadetis mida on üsna palju säilinud tänapäevanigi. Fotol olev kaart on ilusate Paide postitemplitega 5. oktoobrist 1898. Saadetis on adresseeritud härra Mathieseni trükikotta Tartus ja selle saatjaks on Paide tollane tuntud kirjastaja ja trükikojaomanik Adolf Seidelberg (1851-1921). Loe edasi “Adolf Seidelberg, Weissenstein – Jurjew 1898”

Weissenstein / Вейсенштейн – eelfilatelistlikud templid

Weissentein-eelfilatelistlikud-templid-Manfred-Dobini-kataloogis
Ekraanitõmmise allikas: www.standard-collection.ru

Siin pildil näha kuus esimest Paides kasutusel olnud postitemplit Manfred Dobini kataloogist Postmarks of the Russian Empire. Pre-adhesive period. Huvitaval kombel pole H&O Eesti postiajaloo kataloogis nendest ühte, punase täpiga märgitud templit numbriga 1.05 näidatud, ehk siis H&O näitab ära ainult ülejäänud 5 (pluss numbritempel 384). Lisaks on Dobin selle liigitanud ka levinuks — tulbas 8 on toodud nii öelda hinnaklass, kus 1 on kõige odavam ja 10 kallim. See konkreetne tempel on siis tema poolt peaaegu kõige odavamaks ehk levinuks liigitatud. Igal juhul huvitav, et kas selline tempel tegelikult siis eksisteeris või mitte?  Mina pole sellist juhtunud nägema. Nüüdseks tempel nähtud. Loe edasi “Weissenstein / Вейсенштейн – eelfilatelistlikud templid”