06. Eesti Vabariik (1918-1940) – Lehekülg 6

“Nõudmiseni” teenustasu makstud postmargiga, Tartu-Karula 1937

1933-1940 tuli sisemaiste “nõudmiseni” addresseeritud saadetiste eest maksta lisa teenustasu 10 senti. Kui saatja polnud seda markidena lisanud, siis nõuti see saajalt saadetise kätte saamisel sisse juurdemaksu näol (saadetisele tehti tavapärane T-märge juurdemaksu kohta). Sellel Tartust Karulasse saadetud tervikasjal aga näeme, et “nõudmiseni” teenustasu on makstud Karulas mitte tüüpilise juurdemaksuna, vaid kaardile on lisatud 10s postmark, mille kaardi kätte saaja pidi tõenäoliselt samast postkontorist ise ostma, makstes niimoodi 10s “nõudmiseni” teenustasu. Postmarkide kasutamine juurdemaksu tasumiseks on väga harva esinev, kui kellelgi on veel pilte sarnastest saadetistest, siis sooviksin näha.

Loe edasi

“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Loe edasi

60s vapilõvi “Avis de reception” ja “Poste restante”, Tallinn-Hyeres, Prantsusmaa

See 1930.a. saadetud üksiku 60-sendise vapilõvimargiga frankeeritud kiri tundub ehk ümbriku väikest formaati, Prantsusmaal löödud “T”-juurdemaksutemplit ja punast prantuse maksumarki vaadates valesti frankeeritud, kuid võta näpust!

Loe edasi