Ahto – Lehekülg 5 – Postiajalugu.ee

Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941

Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.

7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.

Loe edasi

1941 ENSV, tervikasi Tallinn – São Paulo, Brasiilia, Eesti konsulaat

12. mai 1941 Tallinn – Eesti konsulaat, São Paulo, Brasiilia. Lisamargiga Nõukogude Liidu tervikasi, tariif 30 kop (postkaart välismaale). Kuskil transiidis lisatud ringi sees “6” või “9”, ilmselt tsensuurimärge. Harva esinev sihtriik.

São Paulo postkontori postkast 719 kuulus Eesti konsulaadile ja kaardi saaja Germaine Vayer-Paju oli konsuli sekretäri/kohusetäitja Axel Paju (Aksel Cristophor Berthold Paju) prantslannast abikaasa. See üks kolmest postkaardist, mis kõik saadetud samale aadressile samal ajaperioodil ilmselt Axel Paju ema poolt, kuigi kaardid olid erineva saatja aadressiga. Kaartide läbiv joon oli see, et saatja mingit vastust ei olnud saanud, kuid kirjutas sellegipoolest. Postkaardid ilmselt Brasiiliasse siiski jõudsid, kuna ma need sealt sain.

Loe edasi

Otepää margiga segafrankeeringus kiri, Otepää – Tõrva 1941

Otepää kohaliku postmargiga kiri: 1.08.1941 Otepää – Tõrva ühispiimatalitus. Filatelistlik margistus, kasutatud segamini Otepää, NSV Liidu ja Eesti Vabariigi (ENSV) postituviga postmarke. Sisemaine lihtkiri, tariif 30 kopikat (viimati kehtinud NSV Liidu tariif).

Otepääl trükitud ja 22. juulil 1941 välja antud postmargid on ainukesed Eesti oma margid, mis välja antud vene ja saksa okupatsioonide ajal 1941-1944. Lisaks kuulutasid need sini-must-valge vapikilbiga margid Lõuna-Eesti vabanemist punasest terrorist. Markide ilmumise ajal oli ülemine pool Eestit endiselt veel venelaste võimu all, seega sai Otepää marke saatmiseks kasutada ainult Lõuna-Eestis, kus postiühendused olid mingil määral hädapäraselt taastatud. Otepää markide ilmumine oli suur sündmus ja neid tuldi ostma kaugemaltki, kui sõjaolud lubasid. Elvas, Mõisakülas ja Pärnus anti ka juulis-augustis 1941 välja kohalikud postmargid, mis olid siiski vaid ületrükiga NSV Liidu postmargid. Kohalike asjutiste markide asemele tulid peagi Tartus välja antud haakristiga ja ülesehitusseeria margid, mida levitati üle Eesti.

Loe edasi