“Viidud N. Venesse” Tallinn – Narva, 1941

Saksa okupatsioon, sisemaine kiri Tallinn 2.10.1941 – Narva. Ajutine saksa tariif 60 kop (25.09-31.11.1941). Margistatud eesti markidega, mis tegelikult enam ei kehtinud ja mida postkontorites ei müüdud, kuid mõnel kodus veel leidus. On ka võimalik, et kiri postitati Tallinnas juba ENSV-perioodil aga sakslased tulid peale ja Narva poole liikuma hakkas see hiljem saksa okupatsiooni ajal, kui septembri lõpus/oktoobri alguses post üle Eesti taas liikuma hakkas. Sel juhul vastas 60 kop margistus 3. kaalukategooria lihtkirjale (51-60 g). Kirja saaja Jenny Dörpholz’i saatusest räägib vaevu märgatav, postiametniku poolt pliiatsiga kirjale tehtud märge “Viidud N. Venesse”. Olen varem pikemalt kirjutanud teisest neil päevil Narvasse saadetud postkaardist, millel sama käekirjaga sarnane märkus.

Jenny Dörpholz’i saatuse kohta ma rohkem infot ei leidnud, ilmselt küüditati ka Siberisse. Kaubandus-Tööstuskoja Teataja Nr. 9, 1935 annab meile teada, et tal oli Narvas Juhuslikkude asjade kauplus aadressil Joala 22.

18s president Päts Tallinna lennujaamas, 1940

Postkaart Tallinna Ülemiste lennujaam 15.04.1940 – Kaiserslautern, Saksamaa. Tariif 18s (1.04.1939-5.12.1940). Punane saksalaste tsensuuritempel Königsbergist. Kuigi Hurt/Ojaste Eesti postiajaloo käsiraamatus on üksiku 18s president Pätsi margiga postisaadetised märgitud harva esinevaks, siis reaalselt neid ikka liigub omajagu. Siin aga kombinatsioon huvitava postitempliga TALLINN LENNUJAAM, mida võiks pigem pidada harva esinevaks, kuna lennujaamas postitati suhteliselt vähe saadetisi. Postitempel võeti kasutusele 15.06.1935 ja ilmselt oli kasutuses kuni lennujaama tsiviillendudeks sulgemiseni 17.06.1940 [1, 2]. Peale seda hõivasid Ülemiste lennuvälja Nõukogude lennuväeüksused.

Loe edasi “18s president Päts Tallinna lennujaamas, 1940”

“Zur Berförderung zugelassen” tsensuurikleebis, august 1941, Tartu

18.08.1941 Tartu – Otepää. Saksa okupatsioon. Margistuseks kasutatud nädala jagu varem, 7.08.1941 Tartus välja antud paksul paberil haakristimarki. Sisemaise lihtkirja tariif 30 kop (viimati kehtinud NSV Liidu tariif). Mark on kleebitud NSV Liidu tervikasjale (Michel U68), kattes peale trükitud vene 30 kop postmargi, mis oli tegelikult kehtiv. Ümbrik on avatud tsensuuri poolt, selle kinnituseks on tagaküljele kleebitud Tartu välikomandandi tsensuurikleebis “Zur Berförderung zugelassen/Der Feldkomandant” (“Edastamine lubatud/Välikomandant”), mis oli lühiajaliselt kasutusel ainult Tartus ja seetõttu väga harva esinev.

Tartu postkontor taasavati 26. juulil 1941 pärast Tartu vabastamist Nõukogude okupatsiooni alt. Kuni haakristimarkide ilmumiseni tuli postimaks tasuda sularahas postkontoris kohapeal, sellest sai kirjutatud eelnevas postituses. Kuna Eesti kesk- ja põhjaosa oli endiselt Nõukogude okupatsiooni all, siis sai postiteenust kasutada vaid Lõuna-Eesti piires.