Ajal kui vene barbarid on endale Ukraina näol järjekordse ohvri leidnud, liigume ajas tagasi septembrisse 1940 ja meenutame Eesti Vabariigi väeosade ülevõtmist Punaarmee koosseisu.
See Narva pildiümbrikus Tartu-Petseri-Valga postivagunitemplit kandev kiri on saadetud äsja formeeritud Punaarmee 22. territoriaalse laskurkorpuse kooseisu kuulunud 150. õhukaitse suurtükiväedivisjoni ajateenijale. 31. augustil käivitus Eesti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. laskurkorpuseks, nii et see 22. septembri postitempliga kiri on juba adresseeritud Punaarmeesse. Aadressis olev “Õhukaitsegrup 1005, 6. patarei, Tallinn” on segane, tegelik aadress oleks pidanud olema “Postkast 1005, Tallinn”, ehk siis väeosa nimetuse varjamiseks kasutati Punaarmees postkastinumbreid. Samas selline viga aitab meid tagantjärele seostada Punaarmee postkastinumbrit “1005” 150. õhukaitse suurtükiväedivisjoniga.
Ümbrikus on ka kiri, aga praegu avastasin, et see on hilisema kuupäevaga, ehk siis pole kulgenud selles ümbrikus aga hilisemas, kuigi saaja ja saatja on samad. Sellegipoolest toon siin ära ühe lõigu, mis annab väikese ülevaate kuulsusrikka Punaarmee köögipoolest:
Aga nüüd mõni sõna oma “kaunist” elust. Aga ega sellest suurt juttu pole hea teha. Usun, et tunned seda laulu, et “elu rõõmsamaks läheb igapäev” ja kui laulus juba nii on öeldud, noh ega ta vist vale pole, mis sa arvad? Maksvusel on praegult uus toidutabel vene normidega, oh jumal ja “söögiisu on hea”, on ju söök “maitsev ja küllaldane”.
Sellest, kas Võru linn oli hirmus koht ja kas sõduripoistel oli tütarlaste seas menu või mitte, saad lugeda juba pildil olevast kirjast.
