See Saksa okupatsiooni ajal, septembris 1941.a. Amalie Nurmsalu poolt Rakverest Narvasse õele Johanna Kütt’ile postitatud kaart on traagiline, näitab meile ühe võimaluse kuidas inimesed said segastel aegadel teda, mis toimus nende lähedastega.
Kaardialusena on kasutatud Nõukogude Vene pealetrükiga postkaarti, mis margistatud kahe 30-kopikalise Tartus välja antud haakristimargiga. Marke kokku 60 kopika eest, mis on küll rohkem kui sel hetkel nõutud postkaarditariif 40 kopikat (29.09-30.11.1941).
Kaart on tembeldatud Rakveres 30. septembril ja see on Narvasse jõudnud järgmisel päeval, mil on löödud saabumistempel NARVA – 31 IX 41 – G – EESTI (paberi all). Paberi all on ka õrnalt nähtav vertikaalselt keemilise pliiatsiga kirjutatud saksa keelne tsensuuri läbimise märge “Geprüft” + allkiri, mis on arvatavasti lisatud juba Rakveres enne edasi saatmist. 11. oktoobril on alla äärde Narva postiametniku poolt lisatud keemilise pliiatsiga märkus “Viidud N. Venesse / 11 X 41” + allkiri ning postitempel NARVA – 1 X 41 – C – EESTI (paberi all). 8. oktoobril on teise Narva postiametniku poolt peale kleebitud paber kirjaga “Ärasõitnud Venemaale / 8 X 41 / A. Tomingas” ning juurde löödud postitempel NARVA – 8 X 41 – G – EESTI. Mingil ajal on ka saaja aadress maha tõmmatud ja lisatud käsikirjas märge “Tagasi”, ehk siis kaart saadeti tagasi Rakveresse.
Mis aga sai kirja adressaadist Johanna Kütt’ist — kas ta viidi Venemaale või sõitis sinna ise, vabatahtlikult? Nii tema kui sel hetkel õe poolt surnuks peetud abikaasa Kristjan Kütt’i nimed leiame Venemaale küüditatute nimekirjadest¹:
Kütt Anna, endise nimega Alma-Johanna, sündinud 18.06.1899.a. Rakveres, müüja; küüditatud Tomski oblastisse, Vasjugani rajooni Maiskisse. Vabastatud asumiselt 15 aastat hiljem, 26.04.1956. Inv. [130M]
Kütt Kristjan, Jaani poeg, sündinud 27.10.1876.a. Tartumaal Jõgeva vallas, majaomanik, ehitusmaterjali kaupluse omanik, arreteeritud Narvas, Kesk-Aguli 34-5, erin. 17.06.1942 mõistetud §35 järgi 5 aastat Sverdlovski oblastis, Põhja-Uuralites. Surnud kinnipidamiskohas 08.08.1942. [9881E, 130M] Kui vaatame kaardil saaja aadressi, siis see on Suur-Aguli 43-5 ehk siis arvatavasti tegelikult sama aadress, kus Kristjan Kütt mõni aeg varem arreteeriti.
Suur aitäh Uno Schultz’ile, kes otsis küüditatute nimekirjadest need inimesed üles ja nüüd teame täpsemalt, mis nendega juhtus.
English summary: This card was sent early during German occupation, in september 1941 from Rakvere to Narva. Soviet postcard was used, franked with 2 stamps from Tartu swastika issue, total 60 kop. Actual postcard rate at that time was 20 kop rate remaining from Soviet occupation but often German rate 6 rpf (60 kop) was used even before these German tariffs become official on December 1, 1941.
The card has passed German censorship as it has weak hand writing “Geprüft” under paper label and it was returned to the sender because the recipient was “Taken to Soviet Russia / I X 41” as one writing by postal clerk tells, or “Gone to Russia / 8 X 41” as note by another postal clerk reads from attached paper. Estonian handwriting “Tagasi” by a postal clerk means “Return”. Written text on backside of the card:
“Dear sister! I heard that your husband Kristjan is dead. How do you do yourself? We are all alive and healthy. Waiting for your answer. A(malie) Nurmsalu”.
Actually her husband was not dead at that time. According to lists of deported persons¹, they both were deported to Russia by Soviets in June 1941. Recipient of the card, Johanna Kütt, was released after 15 years, in 1956. Her husband Kristjan died in camp in Sverdlovsk region, Northern Urals, in 1942.
¹) KÜÜDITAMINE EESTIST VENEMAALE 1941 & KÜÜDITAMISED 1940–1953 (Memento, Tallinn, 2001). https://www.memento.ee/trukised/memento-raamatud https://okupatsioon.ee/et/memento-2001/226-k-2001