Äsja lõppes Saksamaal Heinrich Köhleri 389. filateeliaoksjon, kus oli pakkumisel ka Eestiga seotud materjali. Jäi silma, et 1858 või 1859. a esimese Venemaa postmargiga Viljandist (Fellin) Riiga saadetud vana ümbriku eest pakuti 25000€, mis koos oksjonitasudega teeb ostjale kogukuluks üle 30000€. Alghind oli 3000€. Ehk siis huvilisi pidi olema mitu, et hind sellistesse kõrgustesse lennutada.
Lõpphind tundub suhteliselt müstiline, arvestades asjaolu, et Venemaa esimese margiga ümbrikke on säilinud tõenäoliselt suurusjärgus 500 (Eesti aladelt ehk 10+). Siin on ilmselt abiks olnud hea müügitöö, kus rõhutati, et see on arvatavalt ainuke säilinud Venemaa esimese margiga ümbrik, millel Viljandi numbritempel “395” (Viljandist on esimese margiga ümbrikke teada mõni rohkem, aga mitte selle postitempliga). Ja ostjad olid nõus seetõttu üksteist päris korralikult üle trumpama vaatamata postitempli suhteliselt kesisele kvaliteedile (pole isegi hästi välja loetav number “395”).
Samal oksjonil müüdi ka haruldane terve 1941. a Otepää markide poogen, mille lõpphind jäi üllatuslikult 10 korda madalamaks, kui sel ümbrikul. Seega saab sama raha eest palju paremat eesti materjali. See on seletatav sellega, et vene materjali kogujaid on maailmas palju rohkem, kaasa arvatud ülirikkad, kes “haruldustesse” investeerivad.
Ümbrikuga kaasneval sertifikaadil ja seetõttu ka oksjonil on saatmise aastaks märgitud 1858 (sel aastal tulid Venemaa esimesed postmargid käibele), aga mulle tundub Riia saabumistemplilt, et seal on kirjas hoopis 1859. Kui see tõesti nii on, siis võiks see tegelikult ümbriku hinda kahandada, kuna esimesel aastal lähetatud saadetisi peetakse väärtuslikemateks. 25000€ pakkunud kodanikku see pisiasi ilmselt ei häirinud. 🙂
