Numbritempel “384”, Weissenstein – Pastfer 1860

0340a-Numbritempel-384-weissenstein-pastfer-1860

Paide numbritempel 384Sellel kirjal on mark kustutatud Paide numbritempliga  “384”. Numbritemplid võeti kasutusele 1858.a. ja need olid esimesed ühtsed postitemplid Vene Keisririigis, eelnevalt olid kasutusel suhteliselt erineva kujundusega kast- ja ridatemplid. Number templil tähendas konkreetset postiasutust, Paide oli number 384. Peale kandiliste numbritemplite (regionaalsed postkontorid) olid Eestis kasutusel ka kolmnurksed (postijaamad) ja ümmargune (Reval, number 37) numbritempel. Kuna juba 1860nendatel tulid kasutusele kaasaegsed ühtsed kuupäevaga ümartemplid siis jäi numbritemplite kasutusaeg lühikeseks. Paide numbritemplit on teada ajavahemikust 1858-1863 ja see on suhteliselt haruldaneH&O-s on see liigitatud klassi “4-10 teadaolevat eksemplari”, kuigi reaalselt võib neid natuke rohkem olla. Loe edasi “Numbritempel “384”, Weissenstein – Pastfer 1860″

Tummtempel Weissenstein – Reval, 1914

0439a-Weissenstein-Reval-tummtempel-1914

See kaart on tembeldatud Paides 1914.a. imeliku “kartulitempliga” mida kutsutakse tummtempliks ja seda just põhjusel, et ta on tumm — ei ütle meile kohanime, kus tempel kasutusel oli ega ka tembeldamise kuupäeva. Tummtempleid kasutati peamiselt sõdade ajal mõttega anda vaenlasele vähem informatsiooni posti liikumise kohta. Loe edasi “Tummtempel Weissenstein – Reval, 1914”

Hirmus õnnetus lihtsal postkaardil, Pärnu – Paide 1929

0446b-Hirmus-onnetus-lihtsal-postkaardil-parnu-paide-1929

See postitatud “Pärnu-Supelasutuse” ehk mudaravila foto, mis saadetud Pärnus suvitajalt Paidesse M. Rupner’ile 1929.a. juulis ei ole postiajaloo seisukohast mingi eriline asi, aga jutt kaardil kirjeldab üsna detailselt üht “hirmsat õnnetust”, mis neil päevil Pärnus juhtus: Loe edasi “Hirmus õnnetus lihtsal postkaardil, Pärnu – Paide 1929”