Paljud kes pole vanakraamiga kokku puutunud arvatavasti ei teagi, et “vanasti” olid Eestis kasutusel ka ilusad fotodega pildiümbrikud. See konktreetne seeria on välja antud Rakvere fotograafi Johannes Triefeldti poolt 1938.a. ja erinevaid fotodega ümbrikke on selles seerias ligi paarkümmend, lisaks ka kirjapaberid, mil fotod päises. Loe edasi “Pildiümbrik “Eesti” trükitööna, Tallinn – Ambla – Roosna-Tammiku 1940″
Silt: Järvamaa
Numbritempel “384”, Weissenstein – Pastfer 1860
Sellel kirjal on mark kustutatud Paide numbritempliga “384”. Numbritemplid võeti kasutusele 1858.a. ja need olid esimesed ühtsed postitemplid Vene Keisririigis, eelnevalt olid kasutusel suhteliselt erineva kujundusega kast- ja ridatemplid. Number templil tähendas konkreetset postiasutust, Paide oli number 384. Peale kandiliste numbritemplite (regionaalsed postkontorid) olid Eestis kasutusel ka kolmnurksed (postijaamad) ja ümmargune (Reval, number 37) numbritempel. Kuna juba 1860nendatel tulid kasutusele kaasaegsed ühtsed kuupäevaga ümartemplid siis jäi numbritemplite kasutusaeg lühikeseks. Paide numbritemplit on teada ajavahemikust 1858-1863 ja see on suhteliselt haruldane, H&O-s on see liigitatud klassi “4-10 teadaolevat eksemplari”, kuigi reaalselt võib neid natuke rohkem olla. Loe edasi “Numbritempel “384”, Weissenstein – Pastfer 1860″
Trahvitud tervitus Maarja-Magdaleena – Rakke, 1917
Sellel postkaardil, mis saadetud 1. oktoobril 1917.a. Maarja-Magdaleenast (Koeru) Rakkesse, näeme kohandatud ovaalset trahvitemplit kirjaga ДОПЛАТИТЪ * МАРIЯ МАГДАЛИНИНЪ ЭСТЛ. ja selle sisse pliiatsiga kirjutatud “10 kop”. Just nii palju pidi maksma sõnumi “Tervitused Maarja-Magdaleenast” saaja Rakke postkontori tšinovnik Tikk, kellele on kaart saadetud, kuna saatja oli unustanud (?) kaardi margistamata. Või tõesti arvas ta, et kui saadab postiametnikule, siis ei pea maksma? 😉 Loe edasi “Trahvitud tervitus Maarja-Magdaleena – Rakke, 1917”