Silt: Eluolu

5. august 1941 “POSTIMAKS TASUTUD”, Tartu – Lahe, Võrumaa

5. august 1941 Tartu – Lahe, Võrumaa. Nõrk punane tempel “POSTIMAKS TASUTUD”, selle all käsikirjas “am(etnik) + allkiri”. Tartu postkontor taasavati 26. juulil 1941 pärast Tartu vabastamist Nõukogude okupatsiooni alt. Postitada sai algselt ainult postkontoris kohapeal, kuid kuna postmarke polnud, tuli tasuda sularahas, mille kinnituseks löödi saadetisele vastav tempel. Tartu postmargid ilmusid müügile mõni päev hiljem, 7. augustil. Kesk- ja Põhja-Eesti olid endiselt Nõukogude okupatsiooni all, seega sai saata ainult vabastatud Lõuna-Eesti piires. Kehtis Nõukogude tariif, sisemaine postkaart 20 kop.

Hiljuti uurisime Nõukogude okupatsiooni viimastel päevadel Tartus toimunud ülestõusu, siin on jätk sellele teemale. Siinne postkaart on teele pandud pärast Tartu vabastamist okupantidest. Tekst kaardil on väga traagiline:

Loe edasi “5. august 1941 “POSTIMAKS TASUTUD”, Tartu – Lahe, Võrumaa”

25. november 1940, tervikasi Tallinn-Helsingi, rubla käibele tulek

25.11.1940 Tallinn – Helsingi, Soome. Viimane Eesti Vabariigis välja antud tervikasi (trükiviga H/O E:3, punane pealetrükk nihkunud 2-3 mm). Lilla soome tsensuuritempel “TARKASTETTU * GRANSKAT 42” (“KONTROLLITUD”). 10s tervikasi oli mõeldud peamiselt sisemaiseks kasutamiseks, kuigi sisemaise tariifiga sai saata ka mõningatesse lähivälisriikidesse nagu Soome, Rootsi ja Läti. Välismaale ilma lisamarkideta saadetuna harva esinev.

Loe edasi “25. november 1940, tervikasi Tallinn-Helsingi, rubla käibele tulek”

Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941

Vaatame kahte postisaadetist, mis lubavad meenutada Tartu ülestõusu.

7-8. juulil 1941 taandusid taganevad Punaarmee väeosad läbi Tartu linna Emajõe põhjakaldale. Linna lõunaossa jäid võimutsema miilitsad, NKVD- ja hävituspataljonimehed, kes tegelesid rüüstamisega. 9. juuli hommikul lasid venelased õhku Kivisilla ja päeval Ropka laskemoonalaod, kust koolipoisid ja vastupanuvõitlejad said saagiks sadu vintpüsse. Peale seda algas linna lõunaosas suurem vastupanu sinna jäänud okupantidele. Vastupanuvõitlejate grupid koosnesid peale kohalike julgemate meeste ka metsavendadest ja Omakaitse meestest, kes tulid appi ka mujalt äsja vabanenud Lõuna-Eestist. Vastupanu osutati omal käel mitu päeva ja hoiti enda käes linna lõunaosa, kuni 12. juulil saabusid linna suuremad saksa väeosad. Selleks ajaks oli vastupanuvõitlejate arv kasvanud ligi 600 meheni. Viimased Punaarmee üksused taganesid linna põhjaosast 25. juulil. Kahenädalase lahingutegevuse käigus hävitas Nõukogude suurtükivägi suure osa Tartu elamukvartalitest.

Loe edasi “Tartu ülestõus, 9-12. juuli 1941”